Balkanit raputab maavärin magnituudiga 5 – kahju ei ole teatatud!
12. veebruaril 2025 tabas Dalmaatsiat ning Bosnia ja Montenegro vahel 5-magnituudine maavärin ilma märkimisväärset kahju tekitamata.
Balkanit raputab maavärin magnituudiga 5 – kahju ei ole teatatud!
Ööl vastu neljapäeva, 12. veebruari 2025 raputas Bosnia ja Montenegro piiriala tugev maavärin magnituudiga 5,4. USA maavärinavaatluskeskuse andmetel asus maavärina epitsenter Nikšići linnast umbes 30 kilomeetri kaugusel ja Bilećast 25 kilomeetri kaugusel. Maavärinaid oli tunda kogu Lääne-Balkani piirkonnas kuni Bosnia pealinna Sarajevoni välja. Vaatamata maavärina intensiivsusele ei ole seni teatatud kahjudest ega vigastustest, teatab kohalik meedia, viidates Montenegro Geofüüsika Instituudi seismoloogile Srdjan Cekovicile. Maavärin toimus kell 4.06 7,6 kilomeetri sügavusel asustamata alal. Kuller teatab, et pärast põhitõuget registreeriti umbes 30 järeltõuget, sealhulgas viis, mille magnituudid olid vahemikus 3,0–3,5.
Varem raputas Horvaatiat teisipäeva õhtul ka 5-magnituudine maavärin. Maavärina epitsenter asus Posedarjest 16 kilomeetri kaugusel ja seda tajusid selgelt arvukad kodanikud Horvaatia eri piirkondadest, aga ka Itaaliast, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Sloveeniast. Šibeniki elanik kirjeldas, kuidas maavärin “kohutavalt müristas” ja pani paljud paanikas välja põgenema. Starigradi linnapea Marin Cavic kinnitas samuti, et maavärin oli tugevalt tunda, kuid seni pole teateid varakahjudest ega vigastustest. Tema ja kodanikukaitse juht Mario Zubcic võtavad ühendust, et kohapeal olukord üle vaadata, kuna piirkonda raputavad jätkuvalt väiksemad järeltõuked. Vastavalt aruandele Cosmo Need sündmused näitavad, et seismiline aktiivsus mõjutab piirkonda üha enam.
Balkani riigid kogevad regulaarselt tugevaid maavärinaid, millel on minevikus olnud laastavad tagajärjed. Näiteks 2020. aastal Horvaatias toimunud maavärinas magnituudiga 6,4 hukkus seitse inimest ja hukkus ulatuslikult. Sellised loodussündmused tõstavad esile piirkonna ees seisvad geoloogilised väljakutsed ja seavad ametivõimudele ülesandeks tagada ohutus ja valmisolek hädaolukordadeks.