Suche
Mein Konto
Kodanikukaitse: enamik sakslasi pole tuumaõnnetustest teadlikud!
Salzgitteris asuv BfSi uuring näitab, et teadmised tuumaõnnetustele reageerimise kohta hädaolukorras on madalad ja usaldus katastroofide ohjamise vastu kõrge.
Kodanikukaitse: enamik sakslasi pole tuumaõnnetustest teadlikud!
Murettekitav uuring näitab, et enamikul sakslastest pole selget ettekujutust, kuidas nad peaksid tuumaõnnetuse korral käituma. Uuringus, mille viis läbi Föderaalne Kiirguskaitseamet (BfS) koostöös föderaalse keskkonna-, looduskaitse-, tuumaohutuse ja tarbijakaitseministeeriumiga, küsiti 2002 16-aastaselt ja vanemalt inimeselt nende käitumise kohta hüpoteetilises kriisiolukorras. Šokeeriv 87 protsenti vastas, et jääks kodanikukaitse hoiatuse korral koju, kuid tegelik valmisolek langeb oluliselt, kui rolli mängib sotsiaalse keskkonna käitumine. NDR teatatud.
Uuringutulemused näitavad, et vaid 74 protsenti jääks majja, kui naabrid hakkaksid lahkuma. See arv langeb veelgi 49 protsendini, kui sõbrad või perekond paluvad koos evakueeruda. Usaldus valitsuse teabe vastu osutub võtmeteguriks: need, kes tunnevad end hästi informeerituna, järgivad tõenäolisemalt ametiasutuste juhiseid. "Tõhus kaitse tuumaõnnetuse korral on võimalik ainult siis, kui elanikkond osaleb oma kaitses," ütleb BfS-i president Inge Paulini. Uuring rõhutab vajadust integreerida kodanikuühiskonda, et suurendada usaldust hädaolukordadele reageerimise vastu, sealhulgas selle kaudu Frankfurdi otseülekanne on kinnitatud.
Soovitatavad toimingud hädaolukorras
Uuring toob välja, et elanikkond peaks tuumaõnnetuse korral rakendama järgmisi meetmeid: püsima kodus, sulgema aknad ja uksed, lülitama välja õhuvarustussüsteemid ja pöörama tähelepanu ametiasutuste teadetele. Jooditablette tohib võtta ainult siis, kui on antud konkreetsed juhised, et minimeerida kilpnäärme kiirgusega kokkupuute ohtu. Lisaks on saastumise vältimiseks soovitatav vältida potentsiaalselt kahjustatud piirkondadest pärit värsket toitu.
Tulemused näitavad ka seda, et üha rohkem inimesi tunneb end hästi informeerituna. Kui 2022. aastal ütles vaid 31 protsenti, et tunneb end hästi informeerituna, siis 2024. aastal on see näitaja juba 40 protsenti. Sellest hoolimata näitab uuring ka seda, et paljud kodanikud soovivad kiirgusprobleemide kohta rohkem teavet. Eelkõige kodanikukaitse peab kiiresti töötama selle nimel, et elanikkonda harida sobiva käitumise osas, et hädaolukorras riske minimeerida.