Suche
Mein Konto
Tulevik ohus: ELi keskkonnainvesteeringud aastaks 2070 on ohus!
EL 2025. aasta eelarveläbirääkimised: vajalikud keskkonnainvesteeringud, hoiatused tulevaste kriiside eest ja meetmed bioloogilise mitmekesisuse heaks.
Tulevik ohus: ELi keskkonnainvesteeringud aastaks 2070 on ohus!
Praegused läbirääkimised EL-i eelarve üle heidavad kriitilist valgust keskkonna- ja looduskaitsesse tehtavatele investeeringutele. Valju ökouudised Silmapaistev looduskaitse rahastamine on tulevaste keskkonnakriiside ärahoidmiseks ülioluline. Hiljuti vastu võetud ELi taastamismäärus, tuntud ka kui looduse taastamise seadus, nõuab oma eesmärkide saavutamiseks märkimisväärseid lisainvesteeringuid.
Euroopa Liidu hinnangul on 2070. aastaks vaja tohutult 154 miljardit eurot rahastamist. Vastutasuks oodatakse hinnanguliselt 1860 miljardi euro suurust avalikku kasu. BirdLife Austria tegevdirektor Gábor Wichmann rõhutab, et looduspõhised meetmed pakuvad pikaajalist investeeringutasuvust. Siiski hoiatab ta, et tänane keskkonna- ja loodushoiusääst võib tulevikus kaasa tuua kulukad remondikulud.
Rahastamise kiireloomulisus
Nende prognooside põhjal kutsub BirdLife Austria üles mitte kärpima ühise põllumajanduspoliitika (CAP) raames programmi LIFE ja maaelu arengu rahastamist. Need vahendid on olulised bioloogilise mitmekesisuse ja kliimaressursside kaitsmiseks. Eksperdid pooldavad eelarvete üleminekut otsetoetustelt tõhusatele teaduspõhistele meetmetele.
Iga seitsme aasta tagant reformitav ÜPP on pärast Teist maailmasõda selle loomisest saadik läbi teinud palju muudatusi. Kui EL-i põllumajanduse aasta keskmine toetus langes 58 miljardilt eurolt (2014-2020) 54 miljardile eurole (2023-2027), siis kolmandik EL-i eelarvest läheb endiselt põllumajandusele. See suundumus tuleneb jõupingutustest parandada ökoloogilisi standardeid ja edendada säästvat arengut, näiteks föderaalne keskkonnaministeerium rõhutas.
Ühise põllumajanduspoliitika reformid
Ühise põllumajanduspoliitika kriitiline pilk paljastab arvukalt väljakutseid, sealhulgas ületootmist, mis põhjustab "piimajärvi" ja "võimägesid", samuti valitsuse sekkumise kõrgeid kulusid. ÜPP reformide eesmärk on julgustada loobuma hinnatoetustest ja pakkuda põllumajandustootjatele rohkem otsetoetust. Praegu suunatakse ligikaudu 70% vahenditest otsetoetustena põllumajandusettevõtetele, kusjuures keskkonna- ja kliimategevuse miinimumnõuded mängivad üha suuremat rolli.
Näiteks Saksamaa saab aastani 2027 rahastamisperioodiks umbes 6 miljardit eurot aastas, sealhulgas 1 miljard eurot konkreetsete ökoregulatsioonide jaoks. Nende programmide rahastamist peetakse säästva põllumajanduse edendamiseks ja keskkonnakaitseks ülioluliseks. See lähenemisviis võib aidata tagada ka ELi majanduse elavdamise määruse rakendamiseks vajaliku rahastamise, toetades seeläbi Euroopa ökoloogilist uuenemist.
Austria esindajaid ELi tasandil kutsutakse üles töötama raha säästva jaotamise nimel. Loodusesse investeerimine ei ole vajalik ainult bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, vaid on kesksel kohal ka avalikes huvides, nagu tervis, ohutus ja elukvaliteet.