Linnapea Ludwig koristab viinamarju Viini viinamarjasaagi kõrgajal

Linnapea Ludwig koristab viinamarju Viini viinamarjasaagi kõrgajal

23. oktoobril 2025 toimus Viini kesklinnas Schwarzenbergplatzil traditsiooniline viinamarjakoristus, milles osales aktiivselt linnapea Michael Ludwig. Viin on ainus miljonite suurlinn, mis võib oma linna piires kiidelda märkimisväärse veinitoodanguga. Siin on umbes 600 hektarit viinamarjaistandusi, millest väikseim viinamarjaistandus asub Schwarzenbergplatzil. Ludwig lõikas üritusel viinapuud umbes 60 viinapuust ning teda toetasid aukülalised nagu katedraali preester Toni Faber ja Viini veiniprintsess Anna Langes.

Viinamarjasaak tähistab peamise koristushooaja lõppu ja seda peetakse tänavu positiivseks. Viini veinitööstus kindlustab 2023. aastal ligikaudu 12 000 töökohta ja saavutab 880 miljoni euro suuruse brutolisandväärtuse 2023. aastal. Silmatorkav on viinamarjasortide osakaal: umbes 80% aladest on istutatud valge veini sortidega, 20% aga punaseid veine. Levinumad viinamarjasordid on Grüner Veltliner, Riesling, Pinot Blanc, Chardonnay ja Welschriesling. Aastas toodetakse umbes 25 000 hektoliitrit veini, mis rõhutab viinamarjakasvatuse tähtsust linna jaoks.

Viinamarjakasvatuse ajalooline kontekst Viinis

Viinamarjakasvatuse traditsioon ulatub Viini iidsetesse aegadesse, tõestatud viinamarjaistandustega, mida mainiti dokumentides juba 12. sajandil. Viinamarjakasvatus ei olnud mitte ainult osa igapäevaelust, vaid ka majandusliku edu tegur, mis aitas kaasa Viini õitsengule kuni 16. sajandini. 1276. aastal ähvardas keiser Rudolf von Habsburg Viini viinamarjaistandused laastada, mis illustreerib viinamarjakasvatuse ajaloolist tähtsust. Viini piiramise ajal 1485. aastal lubas kuningas Matthias Corvinus kodanikel koristada veini, mis oli linnale kriisi ajal kasuks.

Varem oli Viini veinimägede vein oluline tarbe- ja ekspordikaup. 1445. aastal eksporditi Viinist 140 000 hektoliitrit veini. 17. sajandil toimus aga viinamarjakasvatuses langus, mis oli tingitud linna kasvust pärast Türgi piiramist aastal 1683. Tänapäeval on Viin taas üks tähtsamaid veinitootjaid Austrias ja kuulutati 2013. aastal "Vienna Mixed Set DAC-iga" DAC 9. piirkonnaks.

Tänane veinimaastik Viinis

Praegu haldab Viinis umbes 640 hektarit viinamarjaistandusi umbes 400 viinamarjakasvatusettevõtet. Peamised kasvualad ulatuvad Bisambergist loodes kuni 23. rajoonini lõunas, eriti Kahlenbergi ja Nussbergi nõlvadel. Kasvukohtadest väärivad eriti tähelepanu Nussdorf, Grinzing ja Neustift am Walde. Levinumad valgeveinisordid on Grüner Veltliner, Riesling ja Pinot Blanc, punase veini sordid koosnevad aga peamiselt Blauer Zweigelt ja Pinot Noir’st. Ligikaudu 23% Viini haritavast pinnast kasutatakse maheviinakasvatuseks, mis seab linna Austrias maheviinakasvatuses esirinnas.

Üldiselt on selge, et Viini viinamarjakasvatusel pole mitte ainult pikad traditsioonid, vaid see on ka Viini kultuuri ja majanduse keskne osa. Iga-aastased viinamarjasaagi pidustused, kus kogukond kokku tuleb, annavad tunnistust sügavast juurdunud sidemest, mis viinlastel on oma viinamarjaistandustega.

presse.wien.gv.at teatab, et…
geschichtewiki.wien.gv.at kirjeldab ajaloolist arengut...
wikipedia.org pakub põhjalikku ülevaadet...