Kes on WHO salajaste miljonite taga?

Kes on WHO salajaste miljonite taga?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on praegu oma rahastamisstruktuuri käsitlevate intensiivsete arutelude keskmes. Eelkõige tõstatavad arvukad anonüümsed annetused, mis on seotud ülemaailmsete tervisekriisidega, nagu koroonapandeemia, küsimusi sõltumatuse ja eraannetajate mõju kohta WHO päevakorda. Vastavalt exxpress.at ei saa WHO mitte ainult liikmesriikidelt riiklikke rahalisi vahendeid, vaid toetub suuresti ka eraannetustele, mis võib ohustada tema iseseisvust.

WHO rahastamismehhanism on keeruline. Erafondid, sealhulgas märkimisväärsed annetused suurtelt sihtasutustelt, nagu Bill & Melinda Gates Foundation, on sageli sihtotstarbelised ja seetõttu ei saa neid vabalt kasutada. Kriitikud, nagu terviseekspert Werner Reichel, peavad WHO-d nn globalistliku võrgustiku osaks ja hoiatavad, et rahvusriikide suveräänsust kahjustatakse. Reichel kritiseeris WHO-d pandeemia ajal pandeemia ajal ja tajutava poliitilise mõju eest terviseprobleemidele.

Gatesi fondi mõju

Gatesi sihtasutus on alates 2000. aastast WHO-sse investeerinud kokku 5,5 miljardit dollarit. Ajakirja British Medical Journal (BMJ) hiljutises uuringus kirjeldatakse WHO-d isegi selle sihtasutuse "tütarettevõttena". Ligikaudu 82,6% nendest vahenditest läks nakkushaiguste tõrjeprogrammidele, kusjuures enamik vahendeid, ligikaudu 58,9%, kasutati spetsiaalselt lastehalvatuse vastu võitlemiseks. See sõltuvus muudab organisatsiooni haavatavaks selle suurimate annetajate mõjude suhtes, kuna tkp.at andmetel tuli 2023. aastal peaaegu 80% annetustest anonüümsetelt annetajatelt.

Gatesi fondi ja WHO vaheline tihe seos mõjutab ka ülemaailmseid vaktsineerimisprogramme. Näiteks Gatesi sihtasutus teeb tihedat koostööd Gaviga, avaliku ja erasektori partnerlusega, mis asutati 2000. aastal vaesemate riikide vaktsiinide hankimiseks. See dünaamiline suhe viib selleni, et WHO-d vaadeldakse kui "vaktsiinide lobitööd", mis mõnede kriitikute sõnul on problemaatiline.

WHO finantsprobleemid

WHO väljakutsed ei seisne ainult rahalistes küsimustes, vaid ka selles, kuidas raha kasutatakse. Üle 80% rahastamisest moodustavad sihtotstarbelised vabatahtlikud maksed. Nende üle otsustavad sageli doonorid, mitte WHO ise. WHO eelarve aastateks 2024 ja 2025 on kokku 6,8 miljardit dollarit, kusjuures organisatsioon plaanib 2030. aastaks oluliselt suurendada liikmesriikide kohustuslikke sissemakseid, et tugevdada oma sõltumatust. Saksamaa kohustuslik osa oli 2021. aastal 31 miljonit USA dollarit, mis näitab, kui erinevad võivad olla 194 liikmesriigi panused, kuna rnd.de selgitab.

WHO on varem korduvalt rõhutanud, et tema sõltuvus eraannetajatest õõnestab organisatsiooni sõltumatust ja vastutust. Selle probleemi lahendamiseks palutakse piiramatuid annetusi. WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus on korduvalt rõhutanud rahaliste vahendite eraldamise kiireloomulisust alarahastatud piirkondadele, et saavutada tulemuslikult eesmärk parandada maailma rahvastiku tervist, eriti vaesemates riikides.