Gmünd kaitseb end haigla sulgemise eest: puhkeb juriidiline lahing!

Gmünd kaitseb end haigla sulgemise eest: puhkeb juriidiline lahing!

Gmündis teravneb vaidlus kohaliku haigla kavandatava sulgemise üle. See otsus, mis näeb ette asendamist tervishoiukliinikuga, põhjustab elanikkonna ja kogukonnapoliitika massilist vastuseisu. Kohalikud otsustajad on nüüd otsustanud uurida 2006. aastast sõlmitud üleandmislepingu õiguslikku kehtivust, mis tagab objekti jätkamise riikliku haiglana. Linnapea Helga Rosenmayer (ÖVP) toetab selles debatis SPÖ nõunikku Thomas Mikschi, kes peab võetud kohustust juriidiliselt kehtivaks ning nõuab olukorra selgitamiseks sõltumatut raportit, kuna oe24 teatab.

Kavandatav tervisekeskus, mis hakkab pakkuma ambulatoorseid teenuseid, kaasaegset diagnostikat ja valvearsti baasi, tekitab arvukalt küsimusi. Pärast esmast kohtumist investor Hermann Hofmeistriga on jäänud palju ebaselgust. Eelkõige ei näe linnapea Rosenmayer kliinikut haigla samaväärse asendajana. Ka SPÖ linnapea Alexandra Weber nendib, et ilma vooditeta asutus ei saa tagada statsionaarset ravi. Need mured kajastuvad kodanike protestides: umbes 3000 inimest avaldas meelt Gmündis ja üle 20 000 kirjutas alla petitsioonile. Plakatid kogu linnaosas kutsuvad haiglat säilitama ja väljendavad muret naaberlinnas České Velenices nende tervishoiule ähvardava ohu pärast.

Tervishoiusüsteemi ülekoormamine

Arutelu haigla sulgemise üle toimub Austria tervikliku tervishoiureformi kontekstis. Selle reformi, mis kujutab endast viimaste aastakümnete suurimat struktuurimuutust, eesmärk on tagada kvaliteetne arstiabi ja tegeleda tervishoiusüsteemi väljakutsetega. Selle reformi keskseks komponendiks on rahaline tasandamine, mille üle peetakse uuesti läbirääkimisi iga viie aasta järel ja mille otsus tehakse parlamendis paralleelselt reformimeetmetega, nagu sotsiaalministery.gv.at selgitab.

Föderaalvalitsus eraldab aastaks 2028 tervishoiule ja hooldusele üle 2 miljardi euro aastas. Selle raames võetakse ulatuslikke meetmeid erasektori tugevdamiseks, digitaalsete pakkumiste laiendamiseks ning tervisedenduse ja ennetamise tõhustamiseks. Surve olemasolevatele struktuuridele on tohutu: ülekoormatud haiglatest tingitud kõrged kulud ning vajadus rohkemate tervishoiu- ja hooldusteenuste järele on peamised väljakutsed, millest ei saaks ilma reformita üle saada. Tervisesüsteem kurdab ka kohustusliku ravikindlustuse arstide vähesuse ja pikkade ooteaegade üle.

Zwettli riigihaigla, mis plaani järgi peaks vastu võtma Gmünderi patsiente, on niigi ülekoormatud, mis suurendab veelgi skeptilisust kavandatava ümberkorralduse suhtes. Samal ajal kui valitsus püüab luua kaasaegsemaid ja tõhusamaid lähenemisviise tervishoiule, on vastupanu Gmündis endiselt selge märk rahulolematusest praeguste muutustega ja murest piirkonna tulevase tervishoiu pärast.