Suur reede Kärntenis: keeld jääb vaatamata VfGH otsusele!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kärnteni ürituste keeld võidakse tühistada suurel reedel 2025. Tõstab arutelusid usuvabaduse ja võrdõiguslikkuse üle.

Suur reede Kärntenis: keeld jääb vaatamata VfGH otsusele!

Suurel reedel, 18. aprillil 2025, arutatakse Kärnteni linnas vastuolulist ürituste keelustamist. Konstitutsioonikohus (VfGH) otsustas, et kehtiv keeld tõenäoliselt tühistatakse. See otsus järgneb seaduse sätte läbivaatamisele, mida peetakse põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see rikub võrdsuse põhimõtet. Selle auditi ajendiks oli 2023. aasta suure reede kontsert Villachis, mida karistati korraldaja jaoks 400 euro suuruse trahviga. [vienna.at].

ÖVP asekuberner Martin Gruber kirjeldas konstitutsioonikohtu otsust kui "ebakristlikku kingitust" ja on otsustanud kasutada kõiki seaduslikke vahendeid keelu säilitamiseks. Selle seisukoha seab kahtluse alla ÖVP koalitsioonipartner SPÖ. SPÖ hinnangul ei ole praegu ÖVP-lt ühtegi põhiseadusele vastavat ettepanekut. Lisaks väljendab Kärnteni/Koroška kultuurialgatuste huvigrupp (IG KiKK) muret, et uus keeld võidakse kehtestada "tagaukse kaudu". Ta nõuab sündmuste vabaduse tõelist võrdsust seaduses.

Religiooni praktiseerimise õiguslik raamistik

Usuvabadust kaitseb Austria seadus, mis hõlmab nii üksikisiku õigusi, nagu veendumuste ja usupraktika vabadus, kui ka kirikute ja usuühingute ettevõtteõigusi. Igaühel, kes on vähemalt 14-aastane, on õigus vabalt valida oma usulised veendumused ja võimud on kohustatud seda valikut kaitsma. See tähendab, et inimestel on õigus valida või muuta oma kuuluvust kirikusse või usukogukonda, samuti vabadus mitte kuuluda ühte kirikusse või usukogukonda. Õigus praktiseerida religiooni võib olla avalik või eraõiguslik ning hõlmab jumalateenistust, juhendamist ja religioossete tavade järgimist. oesterreich.gv.at rõhutab, et kõigil kodanikel, olenemata nende usulistest veendumustest, on samad kodaniku- ja poliitilised õigused.

Konstitutsioonikohus märgib oma otsustes, et ürituste keelamine ei riku mitte ainult põhiõigusi, vaid eelkõige ka kunsti- ja töövabadust. Sellel on keskne mõju Kärnteni kultuurimaastikule ja see tekitab küsimusi religioossete ja kultuuriliste sündmuste edasise käsitlemise kohta.