Roki varjust välja: naistebänd võitleb meeste pärusmaa vastu!

Roki varjust välja: naistebänd võitleb meeste pärusmaa vastu!

Praegusel muusikamaastikul seisavad naised sageli silmitsi oluliste väljakutsetega. See on eriti ilmne roki- ja punkkultuuris, kus nende esinemine on viimastel aastatel olnud üsna piiratud. Neljast andekast naisest koosnev bänd on otsustanud selles meeste poolt domineeritud maailmas aktiivselt tegutseda. Nagu kroon aruannete kohaselt ei tunnista liikmed mitte ainult takistusi, millega nad silmitsi seisavad, vaid rõhutavad ka pühendumist ja visadust, mida on vaja selles valdkonnas jalule jõudmiseks.

Kuigi muusikud ei tunne end eeskujuna noortele naistele, kes tahavad ka pilli mängida, loovad nad muusikat, mis vastab nende endi vajadustele ja rõõmudele. Nende peamine eesmärk on esindada naisi rokimaastikul hästi, kuid nad leiavad, et see on kahe teraga mõõk. Pikemas perspektiivis on nende eesmärk jõuda ikoonilise bändi AC/DC sarnastele kõrgustele.

Väljakutsed meeste domineeritud stseenis

Selleks, et paremini mõista raskusi, millega naised muusikatööstuses kokku puutuvad, on oluline vaadata sellistes stseenides aktiivsete teismeliste ja noorte täiskasvanute elu. 21. sajandi läänelikku postmodernistlikku ühiskonda iseloomustab tugevalt individualiseerumine ja pluraliseerumine. Need arengud toovad kaasa traditsiooniliste struktuuride kadumise, mis sageli ei paku enam soovitud tähendust. Paljud noored otsivad seetõttu kuuluvust kultuurimaastikele, et leida kogukonda ja identiteeti Diplomica.

Sellistes stseenides, mis on määratletud kui temaatiliselt keskendunud võrgustikud, kohtuvad sarnaselt mõtlevad inimesed ning jagavad teatud vaatenurki ja sümboleid. Liikmelisus on vabatahtlik ja selle saab igal ajal lõpetada, soodustades nendes rühmades dünaamilisust ja muutusi. Kohtumispaigad ja üritused, nagu kontserdid või festivalid, annavad olulise panuse kogukonnatunde tugevdamisse ja vahetuse edendamisse.

Muusikatööstuse struktuurilised puudused

MaLisa sihtasutus on koostöös GEMA ja Music S Womeniga* läbi viinud põhjaliku analüüsi soolise võrdõiguslikkuse kohta muusikatööstuses. Tulemused näitavad jätkuvat meeste domineerimist selles valdkonnas, mis on alates 2010. aastast vähe paranenud. Üle 85% muusikast on meeste loodud ja naiste osakaal Saksamaa iganädalaste edetabelites jääb püsivalt alla 20%, nagu nähtub MaLisa sihtasutus ilmneb.

Eriti murettekitav on olukord festivalilavadel: naiste osakaal oli 2019. aastal keskmiselt vaid 16%. Väiksemate ja keskmise suurusega festivalide osakaal ulatub 29%-ni, kuid üldine trend näitab, et naised on nende osakaaluga ühiskonnas alaesindatud. See kehtib eriti mittebinaarsete inimeste ja muude sooliste identiteetide kohta, mis on vaevu nähtavad.

Probleemid, millega naised punkrokimaastikul silmitsi seisavad, kajastuvad seetõttu laiemas kontekstis. Selles keerulises maailmas end kehtestav bänd ei taha mitte ainult oma muusikaga kuulda saada, vaid tahab olla eeskujuks muusikatööstuse ausama tuleviku nimel.