Müncheni politsei otsib meeleheitlikult kadunud vanurit!
Müncheni politsei otsib kiirkorras taga 83-aastast Heinrich Sprenzingerit, kes on teadmata kadunud alates 15. detsembrist 2024. Infost palun teada anda!

Müncheni politsei otsib meeleheitlikult kadunud vanurit!
Müncheni politsei on segaduses, sest Pasingist pärit 83-aastane Heinrich Sprenzinger on kadunud alates pühapäevast, 15. detsembrist 2024. Veidi pärast kella 10.30 nähti teda viimati Gotthardstrassel, kui ta kõndis Fürstenrieder Strasse poole. Dementsuse tõttu on ta desorienteeritud ja kardetakse, et ta on abitus olukorras. Vaatamata intensiivsetele otsingutele on politsei jõupingutused seni olnud ebaõnnestunud. Ametivõimud paluvad avalikkusel viivitamatult teada anda, kui kellelgi on tema asukoha kohta teavet. Härra Sprenzinger on umbes 1,70 meetrit pikk, tugeva kehaehitusega ja tema näol on märgatav pigmentatsioonihäire. Viimati nähti teda kandmas pruune pükse, musta ja halli mantlit, vildist mütsi ja pruune kingi nagu t-online.de teatatud.
Kaitsemeeskondade ajalooline taust
Paralleelselt praeguste arengutega on ka ajaloolisi mõtisklusi julgeolekumeeskondade teemal, millel oli Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu okupeeritud aladel ülioluline roll. 25. juulil 1941 Heinrich Himmleri asutatud Schutzteams olid kohalikud abipolitseiüksused, mis allusid korrapolitseile ja olid seotud mitmesuguste vägivallaaktidega, sealhulgas juutide tagakiusamisega holokausti ajal. Need väed, mis värvati sageli kohalikest elanikest, viisid läbi arvukalt hukkamisi ja avaldasid tohutut mõju kohalikule julgeolekule, näiteks Vikipeedia üksikasjalikult selgitatud. Liikmed said tuntuks mitte ainult oma jõhkrate tegude, vaid ka nende ridades esineva korruptsiooni tõttu, mis aitas kaasa hirmuõhkkonna tekkele natside okupeeritud aladel.
Need kaks aruannet koos näitavad, kuidas meie ühiskonna ajalugu ja olevik on kujundatud võimude otsingu- ja abikäitumise kaudu. Täna, kui politsei otsib kadunud vanurit, tuletab ajalugu meile meelde korra ja turvalisuse nimel toime pandud kohutavaid tegusid. Väga oluline on nii propageerida meie ühiskonna kõige haavatavamaid inimesi kui ka võtta arvesse mineviku õppetunde.