Pensionireform surve all: kas alustamise iga tõstetakse lõpuks?

Pensionireform surve all: kas alustamise iga tõstetakse lõpuks?

Austrias on pensionisüsteem üha suurema surve all. Austria eakate assotsiatsiooni president Ingrid Korosec nõuab nüüd tegeliku pensioniea kohandamist seadusjärgsele 65-aastasele vanusele. Koroseci hinnangul hoiaks see meede riigile aastas kokku umbes 2,8 miljardit eurot. Lisaks on naiste algusiga 2033. aastaks võrdne meeste omaga, mis võib vähendada riigitoetusi ligikaudu 10 miljardi euro võrra. Praegu ei lõpeta umbes 44 protsenti 55–64-aastastest inimestest töösuhte mitte korralise vallandamise, vaid haiguslehe või töötuse tõttu. Arvud näitavad, et 2023. aastal töötasid mehed keskmiselt vaid 62,2-aastaseks saamiseni, mis rõhutab reformide kiireloomulisust. Korosec kutsub valitsuses vastutavaid isikuid üles esitama fakte ja tegutsema kiiresti, selle asemel, et tekitada hirme, nagu edasi OTS.at teatatud.

Poliitilised väljakutsed ja pensionisüsteemi tulevik

Viimasest ulatuslikust pensionisüsteemi reformist on möödas 20 aastat ja paljud eksperdid hoiatavad, et surve reformideks kasvab. Eelarvenõukogu president Christoph Badelt rõhutab, et ühiskonna vananemine avaldab negatiivset mõju nii pensioni- kui hoolduskuludele. See võib tulevikus kaasa tuua märkimisväärse rahalise koormuse. Võimalik lahendus oleks pensioniea järkjärguline tõstmine eluea pikenemist silmas pidades. Praegu lähevad mehed pensionile keskmiselt 62-aastaselt ja naised 60-aastaselt, mis meenutab 1970. aastate olusid. Pensionikindlustuse komisjon loodi 2017. aastal, et jälgida pensionisüsteemi finantsstabiilsust. Uus esimees Christine Mayrhuber võtab selle väljakutse vastu ajakirjandus teatab.

Väljakutsed on selged: kulutused kohustuslikule pensionikindlustusele võivad 2028. aastaks kasvada 12,7 miljardilt eurolt 21,8 miljardi euroni. Selle põhjuseks on pensioniga liitujate suurenev arv ja kõrge inflatsioon. Vaatamata sotsiaalministeeriumi vastutavate isikute prognoosidele vastupidisele, tuleb kohanduste õnnestumiseks tegutseda. Kuid parteipoliitilised arutelud on sageli kesksel kohal, samas kui olulised reformid jäävad kõrvale. On selge, et pensionidialoog peab jõudma uuele tõsiduse ja läbipaistvuse tasemele, et võimaldada püsivaid positiivseid muutusi.