Paavst leinab ohvreid: kohutav tragöödia Grazi keskkoolis!

Paavst leinab ohvreid: kohutav tragöödia Grazi keskkoolis!

11. juunil 2025 leidis Grazi keskkoolis aset traagiline tulistamine, mis heitis sügava varju kogu ühiskonnale. 21-aastane kurjategija, kooli endine õpilane, avas õpilaste ja õpetajate pihta tule, mille tulemuseks oli laastav tulemus. Kokku hukkus kümme inimest, sealhulgas üheksa 15–17-aastast noort ja õpetaja. Veel 11 inimest said vigastada ja vajavad nüüd ravi erinevates haiglates. Kurjategija sooritas lõpuks enesetapu.

Paavst Leo XIV avaldas ametlikus avalduses kaastunnet ohvritele ja nende perekondadele, õpetajatele ja koolikaaslastele. Ta avaldas oma palveid kõigi kannatanute ja Grazi kogukonna eest. "Sellistel kohutavatel aegadel on oluline, et me seisaksime üksteise kõrval," ütles paavst, samal ajal kui kogu ülemaailmne usukogukond avaldas ohvritele oma mõtteid. Eelkõige on keskkoolis keskkoolis toimunud rünnaku õudsed asjaolud inimesi ärritanud ja viinud koolide ohutuse teemaliste pingeliste aruteludeni.

Poliitika ja ühiskonna reaktsioonid

Kell 10 alanud märatsemine kutsus kiiresti esile ulatusliku politseireaktsiooni ning kooli ümbruses olevatel inimestel paluti piirkonda vältida. Siseminister Gerhard Karner viibis otse kohapeal ja tajus, kui kiiresti tuleb olukord kontrolli alla saada. Grazi linnapea Elke Kahr kirjeldas juhtunut kui "kohutavat tragöödiat" ja liidukantsler Christian Stocker rääkis "rahvuslikust tragöödiast". Föderaalpresident Alexander Van der Bellen kirjeldas sündmusi kui õudust. Juhtkonna ühtne reaktsioon näitab intsidendi mõju kogu rahvale.

Pärast tulistamist viidi umbes 30 vigastatut mitmesse haiglasse. Kool evakueeriti, osa lapsi ja õpetajaid viidi Grazi Helmut Listi saali. Sugude kokkutulekud toimusid ASKÖ saalis, kus olid ka kriisiabimeeskonnad, kes sel raskel ajal kannatanuid abistasid. Samuti pakkus piiskopkond ööpäevaringset telefoninõustamist, et inimestele tuge pakkuda.

Kurjategija taust

Esialgsed uurimised on näidanud, et kurjategija nägi end kiusamise ohvrina ja tegutses kättemaksust. Relvad, mida ta rünnakus kasutas, kuulusid seaduslikult. See tõstatab olulisi küsimusi tingimuste kohta, mis võivad viia sellise jõhkra teoni. Paljudel massitulistamisjuhtumitel ilmnevad selged mustrid: sageli on kurjategijad inimesed, kes kannatasid psühholoogiliste probleemide, kiusamise või hooletusse jätmise all, kuid ei pruugi kannatada vaimsete häirete all. Statistiliselt on kiusamise ohvrid nendes vägivaldsetes tegudes üleesindatud, mis näitab, et on vaja võtta ennetavaid meetmeid.

Vastupidiselt USA-le, kus koolitulistamised on pälvinud kõrgendatud tähelepanu, on Austrias tegemist šokeerivalt haruldase juhtumiga. Sündmused tekitavad aga küsimusi, kuidas suudab ühiskond paremini kaitsta riskinoori ja tõsta kooliturvalisust. Tehnoloogilised edusammud relvade ohutuses ja ennetusprogrammid koolides võivad olla võimalikud lähenemisviisid olukorra parandamiseks, et vältida tulevasi tragöödiaid.

Nende laastavate sündmuste valguses on endiselt selge, et nii poliitiline kui ka sotsiaalne solidaarsustoetus on haavade paranemiseks ja järgmise põlvkonna turvalisuse tagamiseks hädavajalik. Üheskoos leiame lootust ja jõudu sellest tragöödiast õppida.