Suche
Mein Konto
Õudusreis pärast vaktsineerimist: asenduskoljuga endine pankur võitleb elu eest!
Tobiasel (47) on pärast koroonavastast vaktsineerimist tõsised tagajärjed: hävinud elud, tähelepanuta jäetud vaktsineerimiskahjustused ja võitlus tunnustuse eest.
Õudusreis pärast vaktsineerimist: asenduskoljuga endine pankur võitleb elu eest!
Lõuna-Saksamaa linnast pärit endine pankur ja sportlane Tobias Jentsch kirjeldab oma dramaatilist muutust elus pärast koroonavastast vaktsineerimist. 47-aastane vaktsineeriti vastuolulise AstraZeneca vaktsiiniga 2021. aastal, teadmata, et seda soovitati tol ajal ainult üle 60-aastastele. Tulemuseks oli laastav ajuveenide tromboos ja insult, mis jättis ta füüsiliselt ja emotsionaalselt laastatud.
Sellest ajast peale on tema igapäevaelu iseloomustanud terviseprobleemid ja ühiskonna häiriv hoolimatuse tunne. Jentsch, kes kunagi paistis silma oma tööstusharu numbrimehena, kirjeldab muljetavaldavalt oma eraldatust ja hirme. Titaaniga tugevdatud koljuga pärast erakorralist operatsiooni ja regulaarsete epilepsiahoogudega võitleb ta igapäevaselt ellujäämise ja sotsiaalse tunnustuse nimel. "Minu elu on hävinud," võtab ta oma olukorra kibeda naeratusega kokku.
Vaktsiiniohvrid teadmatuse varjus
Pöördumatu taastumistahtega Jentsch püüab jagu saada insuldi põhjustatud hemipleegiast. Vaatamata väikestele kordaminekutele jääb tema igapäevaeluga toimetulek kui “imeks”. Ta ei ole aga mures mitte ainult enda kannatusloo pärast, vaid ka nüüdseks üle 11 800 vaktsiinikahjustuse tunnustamise taotleja hääle andmise pärast. Neist vaid 467 taotlust rahuldati – see arv valmistas endises pankuris veelgi rohkem meelehärmi ja sundis ta tegutsema.
Tööandja toetus annab talle teatava rahalise tagatise, kuid rahuldamata hüvitisnõuded jätavad ta oma majandusliku tuleviku suhtes ebakindlaks. Hoolimata teraapia- ja advokaatide kuludest jätkab Jentsch võitlust. Tema väsimatu tahe on olla näo ja häälena kõigile neile, keda on tabanud sarnane saatus.
"Sul vedas"
Vaatamata tõsistele terviseprobleemidele säilitab Jentsch optimismi. Ta pühendab oma päevad teraapiaseanssidele ja püüab säilitada vaimset liikuvust. Kõige valusamalt tabab teda ühiskonna teadmatus vaktsiinikahjustuste suhtes ning ta taunib solidaarsuse puudumist: "Vaktsineerimisel vigastatutel ei vedanud. Teil vedas!" Just need sõnad väljendavad tema lootust, et tema saatus on äratuskell, mis toob teema plahvatuslikkuse avalikkuse teadvusesse.