Pronksiaja julmused: kannibalism vapustas Somersetit!

Pronksiaja julmused: kannibalism vapustas Somersetit!

Pronksiöö kohutavad avastused: kannibalism Suurbritannias?

Briti eelajaloo šokeeriv paljastus tekitab segadust! Arheoloogid avastasid Inglismaal Somersetis ligi 4000 aastat tagasi aset leidnud veresauna veriseimad jäljed. Vähemalt 37 inimese, sealhulgas meeste, naiste ja laste säilmed jutustavad sünge lugu vägivallast ja kannibalismist.

Umbes 50 aastat tagasi avastatud leiukoht sisaldab inimjäänuseid, millel on lõike- ja hammustusjäljed. Need õudsed märgid tähistavad vägivaldset veresauna, mis pühkis kogu kogukonna ühe laastava sündmusega. Luud visati 15 meetri sügavusse paekivist šahti ja koljude hävimine viitab jõhkrale tapmisele.

Mida avastati?

Ühes praegune uuring Teadlased uurisid umbes 3000 fragmenteeritud luud, mille leidsid 1970. aastatel Charterhouse Warreni speleoloogid. Need säilmed, mida aastakümneid eirati, näitavad, et vägivalla põhjuseks ei olnud toidu või ressursside nappus. Lisaks inimjäänustele leiti ka veise luid, mis viitavad piisavale toiduvarule.

Analüüs näitab, et ligi pooled säilmetest pärinevad teismelistelt ja lastelt. See viitab sellele, et terve kogukond hävis ühe laastava juhtumiga. Luudel on arvukalt lõikejälgi ja mõnel on isegi inimese hammustusjälgi, mis viitab kannibalismile.

Vägivalla põhjused

Teadlased nõustuvad, et vägivald ei olnud tõenäoliselt tingitud näljast ega ressursside puudumisest. Puuduvad tõendid etniliste pingete või erinevate rühmade vahelise konkurentsi kohta kohapeal. Pigem võisid konflikti vallandada vargused, eriti kariloomade vargused, või sotsiaalsed vaidlused. Julmad vigastused viitavad sellele, et ohvrid olid üllatunud ja tapeti tahtlikult.

Uuringu juhtiv autor Rick J. Schulting selgitab, et sellised arheoloogilised avastused laiendavad meie arusaama inimvägivallast nii minevikus kui ka olevikus. "Siin nähtud äärmuslik vägivald ei olnud ilmselt üksikjuhtum," ütleb ta. "Ohvrite omaksed võisid taotleda kättemaksu, mis võis viia piirkonnas vägivalla nõiaringi."

Uuring seab kahtluse alla rahumeelse pronksiaegse Suurbritannia idee ja näitab, et need kogukonnad olid üsna võimelised laiaulatuslikuks vägivallaks. Kahe lapse hammaste katku nakatumise tõendid viitavad sellele, et haigus võib põhjustada pingeid.

Avastused heidavad pronksiajale uut valgust ja näitavad, et kannibalism polnud mitte ainult ellujäämismehhanism, vaid seda võib vaadelda ka kui tahtlikku ohvrite dehumaniseerimist.

Selle perioodi arheoloogilised leiud ei paku ainult kohalikku huvi. Need näitavad, et kannibalismi esines ajaloo jooksul juhuslikult, sageli konkreetsetes rituaalides või ellujäämiskontekstides. Euroopas on vähem kui 10 protsenti teadaolevatest paikadest seostatud kannibalismiga, mis viitab sellele, et see ei olnud norm.

Somerseti avastused tuletavad võimsalt meelde inimkonna ajaloo varjukülgi ja kutsuvad meid uuesti läbi mõtlema oma nägemust pronksiajast ja tolleaegsetest ühiskonna tavadest.