Mälestusüritus Kärntenias: natsirežiimi eutanaasiaohvrite mälestamine

Mälestusüritus Kärntenias: natsirežiimi eutanaasiaohvrite mälestamine

26. oktoobril 2025 toimus Kärnteni Annabichli kalmistul emotsionaalne natsionaalsotsialismi ohvrite mälestusüritus. Seda iga-aastast üritust korraldab ühendus Memorial Carinthia – Koroška ja see aasta langes riigipühale. Kuberner Peter Kaiser osales pärja asetamise tseremoonial “Ohvrid vaba Austria eest” mälestusmärgi juures ja rõhutas neutraalsuse kui aktiivse ja vastutustundliku teguri olulist rolli tänapäeva ühiskonnas.

Kaiser käsitles ka demokraatia väljakutseid ja tungivat vajadust võtta vastutus elanikkonna kaitsmise eest. Ürituse raames tõsteti esile üldteemat “Eutanaasia natside ajal”. 2025. aasta on Kärnteni mälestuskultuuri jaoks oluline aasta: möödub 80 aastat Teise maailmasõja lõpust, 70 aastat riigilepingu sõlmimisest ja 30 aastat ELiga ühinemisest.

Keskenduge eutanaasiale ja põlvkondadeülesele vaikusele

Mälestuskõne pidas endine Klagenfurti kliiniku psühhiaatria ja psühhosomaatika osakonna juhataja Herwig Oberlerchner. Ta rääkis põlvkondadeülese vaikuse teemast ja vajadusest seda vaikust murda. Kärntenis on säilinud umbes 1000 eutanaasiaohvrite toimikut. 568–739 inimest küüditati Hartheimi, kus nad tapeti; Veel 500–700 ohvrit suri Klagenfurti rajoonihaiglas.

Ingeborg-Bachmanni Gümnaasiumi asedirektor Lucas Tschinkel esitles oma rahumanifesti ja rõhutas, kui oluline on individuaalne panus rahule. Memorial Carinthia - Koroška esimees Alexander Petritz kutsus üles aktiivsele positsioonile fašismi, rassismi ja antisemitismi vastu ning tõstis esile Kärnteni sloveenide vastupanu natsirežiimile.

Edendada ja tugevdada mälestuskultuuri

1960. aastatel ehitatud ja 2015. aastal ümber kujundatud mälestusmärk “Ohvrid vaba Austria nimel” kannab Kärnteni natsionaalsotsialismi 3175 ohvri nime. Sündmust kandsid muusikaliselt Emil Krištof, Tomaž Nedoh ja Aleksander Ipavec, kava juhtis Mirjam Zwitter-Šlemic.

Natsionaalsotsialismi ohvrite sotsiaalne mälu jääb oluliseks ka väljaspool Kärnteni piire. Selle näiteks on äsja kujundatud memoriaal Lüneburgis, mis käsitleb inimväärikuse äravõtmise lahendusi. Kultuuririigiminister Veimer rõhutas, et inimelu ei tohi kunagi pidada “väärikaks” ning universaalset inimväärikust ei tohi riivata. Sellised algatused näitavad, kui oluline on säilitada mineviku õppetunde ja võidelda aktiivselt unustamise vastu.

Kärnteni mälestusüritus on muljetavaldav näide sellest, kuidas mälestustöö on ühiskonnas ankurdatud ning kui paljud inimesed tulevad aktiivselt kokku, et propageerida rahu ja õiglust.