Ekspert hoiatab: Austria on järgmiseks pandeemiaks halvasti ette valmistatud!

Ekspert hoiatab: Austria on järgmiseks pandeemiaks halvasti ette valmistatud!

Viis aastat pärast Covid-19 pandeemia puhkemist on globaalse pandeemiaks valmisoleku küsimus endiselt keskne probleem. Uue Ignaz Semmelweisi Infektsiooniuuringute Instituudi (ISI) operatiivjuhtimise võtab 1. jaanuarist üle Austria vaktsiiniteadlane Florian Krammer New Yorgi Icahni meditsiinikoolist ja Viini meditsiiniülikoolist, kes osales oluliselt SARS-CoV-2 viiruse uue testimismeetodi väljatöötamises. Krammer kirjeldab seda arengut positiivsena, kuna teaduses on tehtud märkimisväärseid edusamme, eriti mRNA vaktsiinide ja monoklonaalsete antikehade teraapiate väljatöötamise kaudu. Neid edusamme on juba arutatud tunnustatud erialaajakirjades ja need on tõendid pandeemia ajal saavutatud tehnoloogilisest arengust. NOEN teatas.

Vaatamata edusammudele on siiski palju väljakutseid. Epidemioloog Michael Gartlehner, kes osales pandeemia ajal Corona valgusfoorikomisjonis, rõhutab, et Austria pole järgmiseks pandeemiaks hästi ette valmistatud. Uus epideemiaseadus, mis vastaks globaalse kriisiolukorra vajadustele, on endiselt pooleli. Gartlehner kritiseerib üksikasjalike pandeemiaplaanide puudumist, eriti ajal, mil paljud riigid olid Covid-19-le juba reageerinud. Et tulevastele epideemiatele tõhusamalt reageerida, on vaja läbi mõelda erinevad stsenaariumid ning arvestada sotsiaalsete ja psühholoogiliste aspektidega, märkis Krammer. Keskne punkt on ka see, kuidas saab elanikkonda suhtluses kaasa võtta ja mida on vaja Covid-19 suhtlusest õppida APA analüüsitud.

Pandeemiaks valmisolek ja sotsiaalsed väljakutsed

Kokkuvõttes on selge, et tulevasteks tervisekriisideks valmistumine nõuab terviklikku lähenemist, mis hõlmab erinevaid distsipliine ja avalikku suhtlust. Eesmärk on paremini ühendada organisatsioone ja teadmisi, et uue nakkusohu ilmnemisel kiiremini otsuseid teha. Valmisolek ja võime praegustest ja möödunud pandeemiatest õppida on otsustava tähtsusega, et muuta ühiskond tulevikus vastupidavamaks. Küsimus on endiselt plahvatusohtlik, eriti arvestades käimasolevat arutelu vaktsineerimisstrateegiate ja sotsiaalmeedia mõju üle kriisi ajal.