Mälestamiskultuur valimiskampaanias: kes kaitseb natside ohvreid?

Mälestamiskultuur valimiskampaanias: kes kaitseb natside ohvreid?

7. märtsil 2025 puhkes oluline debatt Austria Vabariigi Rahvusfondi vastutuse üle natsionaalsotsialismi ohvrite eest. Rahvusnõukogu liberaalne liige Markus Tšank rõhutas nii elava mäletamiskultuuri kui ka kahju hüvitamise vajalikkust ohvritele ja nende järeltulijatele. "Vaja pole mitte ainult elavat mäletamiskultuuri, vaid ka kahju hüvitamist ohvritele ja nende ellujäänutele ning järeltulijatele," selgitas Tschank, tuues välja riikliku fondi keskset rolli, mis on antud ka Rahvusnõukogu presidendile, dr Walter Rosenkranzile oli südamelähedane, kuidas APA OTS teatatud.

Eelseisvate liiduvalimiste kontekstis võeti kriitiliselt vaatluse alla ka erakondade ajaloolis-poliitiline positsioneerimine. Jens-Christian Wagneri külalisartikkel väidab, et natsionaalsotsialistlike kuritegude ja muude ebaõigluse vormide, nagu SED-diktatuur ja koloniaalkuriteod, käsitlemine on demokraatia jaoks ülioluline. Valimisprogrammide analüüs näitab olulisi terminite ja sisu erinevusi. Parteid nagu CDU/CSU ja AfD toetuvad rahvuslik-konservatiivsele vaatele, samas kui Tschank rõhutab, et antisemitism ei tule FPÖ-st, vaid seda soodustab eelkõige kontrollimatu migratsioon. Rahva rabeleja.

Keskenduge mälestuskultuurile

Mälestamiskultuuri kriitiline uurimine ei ole mitte ainult märk ohvrite eetilisest tunnustamisest, vaid ka austamise mõõdupuu ajaloo õppetundide vastu, mis on demokraatia aluseks. Tschank hoiatas mälu ja mälestuskultuuri ärakasutamise eest parteipoliitikas, kuna see võib kaasa tuua ühiskonna lõhenemise ja demokraatlike väärtuste õõnestamise. Üleskutse teha koostööd juudi kogukonnaga rõhutab ühise mälestuse tähtsust Austria poliitilisel maastikul.