Õigusteta Afganistani naised: aktivist kutsub rahvusvahelist abi!

Õigusteta Afganistani naised: aktivist kutsub rahvusvahelist abi!

Afganistanis kannatavad naised ja tüdrukud ulatusliku diskrimineerimise all Talibani piiravate meetmete tõttu. Viinis “sooapartheidi” teemalisel konverentsil osaleva Afganistani aktivisti Tahmina Saliku sõnul on tüdrukutel lubatud õppida vaid kuni 6. klassini ning nad on kaotanud täielikult juurdepääsu keskkoolidele ja ülikoolidele. Selline olukord on muutnud Afganistani ainsaks riigiks, kus naistel ja tüdrukutel on kooliskäimine täielikult keelatud. Salik rõhutab, et naised ei tohi reisida ilma meessoost kaaslaseta ja kodust lahkumine on rangelt piiratud. Naistel ei ole lubatud avalikult rääkida, mis toob kaasa nende hääle täieliku vaigistamise ühiskonnas. See teave on salvestatud [Kleine Zeitung] aruandesse (https://www.kleinezeitung.at/service/newsticker/aussenpolitik/19721192/afghanistan-aktivistin-haelfte-der-bevoelkerung-ohne-rechte).

Afganistani naiste kannatused on tohutud: paljusid on vangistatud, piinatud või isegi vägistatud. Meedia tsensuur on muutnud teabe hankimise veelgi keerulisemaks, kuna enamik Afganistani meediast on nüüd Talibani režiimi kontrolli all. Protestid on suures osas liikunud üle internetti, kartuses, et Internet suletakse, ohustades suhtlusliine diasporaaga. Salik kutsub maailma tunnistama šokeerivaid tingimusi Afganistanis ja kritiseerib rahvusvahelise üldsuse vaikimist.

Süstemaatiline rõhumine ja rahvusvaheline vastutus

ÜRO on nimetanud olukorra ka sooliseks apartheidiks, mis kirjeldab kõrgetasemelist diskrimineerimist, millega seisavad silmitsi miljonid naised ja tüdrukud kogu maailmas. UN Women kutsub üles võtma viivitamatuid ülemaailmseid meetmeid, et võidelda Talibani islami õigussüsteemi poolt seadustatud ebaõigluse vastu. Selle järgi kogevad enam kui pooled afgaani naistest hariduskeelu tõttu massilisi piiranguid oma sotsiaalses osalemises. Statistika näitab murettekitavaid arve: 1,1 miljonit tüdrukut on koolist välja jäetud ja enam kui 100 000 naisel on keelatud ülikooli astuda, mis suurendab emade ja vastsündinute riski vähemalt 50%.

Naiste mõjuvõimu suurendamine on keskne probleem, millele pööratakse tähelepanu ka rahvusvahelisel tasandil. Arutelu Afganistani naiste õiguskaitse üle on viimastel kuudel hoo sisse saanud. Euroopa Kohtu (ECJ) otsustav otsus tunnistas naiste süstemaatilist rõhumist Afganistanis soopõhiseks tagakiusamiseks ja kinnitas, et afgaani naised ei pea varjupaigamenetluses tõendama individuaalset tagakiusamist. See on suur samm Afganistani naiste kaitse suunas Euroopas, mis sündis vastusena Talibani jõustatud diskrimineerivatele seadustele.

Rahvusvahelised vahistamismäärused ja edasised sammud

23. jaanuaril 2025 taotles Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) peaprokurör Talibani juhtide vastu rahvusvahelisi vahistamismäärusi soopõhise tagakiusamise tõttu. See nõue rõhutab vajadust mitte lasta inimõiguste rikkumisel jääda karistamata. Rahvusvahelised vahistamismäärused on märk sellest, et afgaani naiste tagakiusamist peetakse "enneolematuks" ja "jätkavaks". Kuigi ICC tugineb liikmesriikide koostööle, saadab see tugeva signaali, et sellised kuriteod tuleks vastutusele võtta.

Lisaks õigusarengule teevad aktivistid ja õiguseksperdid üha enam kampaaniat soolise apartheidi tunnustamise eest rahvusvahelise õiguse alusel. ÜRO Peaassamblee kuues komitee arutab praegu uut inimsusevastaste kuritegude konventsiooni, mis nõuab termini "sooapartheid" lisamist. Selle algatuse eesmärk on tunnistada sooline diskrimineerimine apartheidikuriteoks ning seeläbi tugevdada naiste ja tüdrukute õigusi kogu maailmas.

Olukord Afganistanis on jätkuvalt murettekitav ning nõuab palju rohkem rahvusvahelist tähelepanu ja tegevust. Tahmina Saliku taoliste aktivistide hääled on rõhumise tegelikkuse nähtavaks tegemisel üliolulised. Ta kutsub maailma mitte ainult pealt vaatama, vaid ka aktiivselt tegutsema, et aidata haavatavaid naisi ja tüdrukuid Afganistanis.