Alates septembrist: soovimatute riistapiltide saatmine on karistatav!

Alates septembrist: soovimatute riistapiltide saatmine on karistatav!

Alates 1. septembrist 2025 on Austrias karistatav nn munnide piltide saatmine. Selle 2025. aasta juulis vastu võetud uue seaduse eesmärk on võidelda seksuaalse ahistamise vastu ja see hõlmab nii meeste kui ka naiste suguelundite pilte. Selliste piltide saatmise eest võib karistada kuni kuue kuu pikkuse vangistusega või rahatrahviga kuni 360 päevamäära. Seda, mis saab alguse isiklikust probleemist, käsitleb seadus nüüd kriminaalkuriteona. 5 min teatab, et see määrus kehtib olenemata platvormist, mille kaudu pilte saadetakse.

Praegune uuring näitab murettekitavaid andmeid: peaaegu iga kolmas naine Austrias on juba saanud soovimatuid "munapilte". Eriti kõrge on see osakaal Z-generatsiooni noorte naiste seas, kus 68% on seda kogenud. Emotsionaalsed reaktsioonid sellistele piltidele on erinevad; 70% küsitletud naistest peab nende soovimatut saatmist väga problemaatiliseks ja paljud teatavad, et on jälestust, viha või šokki. Suurepärane ajakiri kirjeldab, et 58% naistest nõuavad ka nende kasutajate viivitamatut välistamist, kes saadavad intiimpilte ilma küsimata.

Uue määruse sotsiaalne tähtsus ja toetus

Rahvusnõukogu hääletas ülekaaluka häälteenamusega seaduse poolt, mis kriminaliseerib intiimpiltide soovimatu saatmise. Justiitsminister Anna Sporrer rõhutab digitaalse seksuaalse ahistamise tõsidust. Määrust toetasid erakonnad SPÖ ja ÖVP, kes võtavad sõna oletatava õigusvabaduse vastu digiruumides. Samal ajal kritiseerivad vabadusaktivistid regulatsiooni kui ülemäärast. Seadus laiendab seksuaalse ahistamise kuritegu ja hakkab kehtima 1. septembril 2025. parlament.gv.at rõhutab ka, et see seadus on osa laiemast poliitilisest kohustusest kaitsta seksuaalse ahistamise eest.

Ühiskond muutub digitaalse ahistamise teema suhtes üha tundlikumaks. Uuringu kohaselt blokeeris 67% naistest, kes said munapilte, saatja, samas kui umbes 40% teatas sõnumist või profiilist. Paljud naised võtavad enda kaitseks aktiivseid meetmeid: 51% kasutab platvormidel blokeerimis- ja aruandlusfunktsioone. Vanemad kasutajad kipuvad ebameeldiva sisu kustutama ilma vastamata, samas kui nooremad naised loodavad sageli digitaalsetele vastumeetmetele.

Üldiselt näitab see, et seksuaalsete piltide soovimatu saatmine ei ole ainult individuaalne probleem, vaid laialt levinud sotsiaalne probleem, mis vajab seda kiiremas korras reguleerimist. Õiguskeskkonna muutumise väljavaade võib olla suur nihe selles, kuidas me digitaalse ahistamisega tegeleme. Austria astub uue seadusega otsustava sammu isikliku privaatsuse kaitsmise suunas digimaailmas.