Kevad: Päike toob rõõmu, aga ka väsimust! Siin on, kuidas sellega toime tulla!

Kevad: Päike toob rõõmu, aga ka väsimust! Siin on, kuidas sellega toime tulla!

Kevadega saabub muutuste ja uute alguste aeg, kuid paljud inimesed seisavad sellel aastaajal silmitsi väsimuse ja loidusega. Praegune kevad toob sageli endaga kaasa selliseid sümptomeid nagu letargia ja ärrituvus, mis varjutab rõõmu looduse ärkamisest. Sel ajal, kui linnud siristavad ja taimed õitsevad, ei saa paljud inimesed seda energialaksu, mida nad igatsevad. See viitab sellele, et nn kevadväsimus mõjutab oluliselt unemustreid, nt kroon teatatud.

Nende kevadiste väsimusmärkide põhjus võib olla hormonaalne. Kuigi hormoonid nagu dopamiin, norepinefriin, serotoniin ja endorfiinid muutuvad aktiivsemaks, tunnevad paljud inimesed end siiski kurnatuna, kui päevad lähevad pikemaks ja soojemaks. Seda lahknevust võib seletada erinevate füsioloogiliste ja psühholoogiliste protsessidega.

Aastaaegade mõju kehale ja psüühikale

Liège’i ülikooli professor Christelle Meyeri juhitud uuringud on näidanud, et aastaajad ei mõjuta mitte ainult loodust, vaid ka meie aju ja psüühikat. Alates 2016. aastast kestnud uuringud on avastanud iga-aastased ajutegevuse rütmid, mis on korrelatsioonis hormoonide tootmise hooajaliste muutustega. Eelkõige mängib siin otsustavat rolli päikesevalgus.

Kui päikesevalgus tabab võrkkesta, registreerivad selle ganglionrakud, mis saadavad signaale hüpotalamusele. See ajupiirkond mõjutab oluliste hormoonide, nagu kortisool, melatoniin ja serotoniin, tootmist. Talvel kipume tootma rohkem melatoniini, mis põhjustab suurenenud unisust, ja vähem serotoniini või dopamiini. Meeleolu on külmematel kuudel sageli masendunud.

Kevad ja selle hormonaalsed muutused

Kevade ja üha suureneva valgusega kokkupuutega paraneb paljude inimeste tuju ja vaimne tervis. Keha toodab rohkem dopamiini ja serotoniini, samal ajal kui melatoniini tootmine väheneb, muutes meid erksamaks. Kuid neil muutustel võivad olla ka negatiivsed tagajärjed: melatoniini järsk langus võib mõnel inimesel põhjustada depressiivset meeleolu. The Falstaff rõhutab, et lisaks füsioloogilistele aspektidele mõjutavad meie käitumist aastaringselt ka kultuurilised ja ökoloogilised tegurid.

Kokkuvõtvalt näitab see, et kevadet võib seostada nii positiivsete kui ka negatiivsete tunnetega. Kui loodus ärkab uuele elule, on paljud hädas kevadväsimuse sümptomitega. Hormonaalsete muutuste parem mõistmine võiks aidata meil selle üleminekuperioodi väljakutsetega paremini toime tulla ja nautida kevade positiivseid külgi.