Hiina: Trumpi Harvardi keeld halvendab USA mainet üliõpilaste jaoks

Hiina: Trumpi Harvardi keeld halvendab USA mainet üliõpilaste jaoks

Trumpi administratsiooni otsus Harvardi ülikool keeldub rahvusvaheliste üliõpilaste vastuvõtmisest, on Hiinas laineid löönud. Ametnikud ja kommentaatorid vaatavad seda läbi ühe objektiivi: Washingtoni ja Pekingi vahelise kasvava rivaalitsemise.

Poliitilised pinged ja haridus

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja ütles reedel: "Hiina on alati tagasi lükanud hariduskoostöö politiseerimise." Ta lisas, et USA samm rikub ainult tema enda mainet ja mainet maailmas. Hiinas oli sotsiaalmeedias sarnaseid reaktsioone, sealhulgas repliik: "Lõbus on vaadata, kuidas nad omaenda jõudu hävitavad", mis sai Weibo platvormil palju meeldimisi.

Teises kommentaaris oli kirjas "Trump tuli taas appi," viidates kümneid miljoneid vaatamisi kogunud uudise hashtagile. "Rahvusvaheliste üliõpilaste värbamine on... peamine viis parimate talentide meelitamiseks! Kui see tee on ära lõigatud, kas Harvard on ikka sama Harvard?"

Konflikt Harvardi ja USA valitsuse vahel

Sisejulgeolekuministeeriumi (DHS) teade kujutab endast konflikti selget eskaleerumist vanima ja rikkaima Ivy League'i ülikooli ja Valge Maja vahel. See on osa suuremast jõupingutusest, mille üle kontrolli haarata rahvusvahelised üliõpilased USA-s immigratsioonilaine osana. Trumpi administratsioon on juba peaaegu igas osariigis tühistanud sadu üliõpilasviisasid, mis on osa laiemast immigratsioonirünnakust.

Pinged Harvardi ja Trumpi administratsiooni vahel on kestnud kuid ning administratsioon on nõudnud muudatusi ülikoolilinnaku tegevuses. Tähelepanu keskmes on välisüliõpilased ja -töötajad, kes osalesid ülikoolilinnakus Iisraeli ja Hamasi vahelise konfliktiga seotud vastuolulistel protestidel.

Kasvav geopoliitiline konflikt

Viisa tühistamine ei ole aga ainult ülikooli ja USA presidendi konflikt. See on ka viimane väljend kahe suurriigi vahelise lõhe süvenemisest. Hiina on aastaid saatnud USA-sse rohkem välistudengeid kui ükski teine ​​riik. Neid sügavaid hariduslikke jooni kujundab nüüd ümber kasvav geopoliitiline rivaalitsemine, mis on... jätkuv kaubandus- ja tehnoloogiakonflikt on süttinud.

Harvardi reaktsioon

DHSi sekretär Kristi Noem ütles avalduses: "See administratsioon peab Harvardi vastutavaks vägivalla, antisemitismi ja koostöö eest Hiina kommunistliku parteiga ülikoolilinnakus." The avaldus DHS hõlmas väiteid sidemete kohta Harvardi ja Hiina institutsioonide või sõjaväega seotud teadusuuringutega seotud isikute vahel. Samuti on sidemeid Trumpi administratsiooni poolt väidetavate inimõiguste rikkumiste tõttu musta nimekirja kantud üksusega.

Harvard ei vastanud CNN-i päringule väidetava partnerluse kohta. Ülikool teatas oma veebisaidil, et on "pühendunud säilitama võimaluse võõrustada rahvusvahelisi üliõpilasi ja teadlasi rohkem kui 140 riigist, kes rikastavad ülikooli ja seda riiki."

Mõju rahvusvahelistele üliõpilastele

Ameerika eliitülikoolide võimet meelitada ligi parimaid tudengeid kogu maailmast on pikka aega peetud Ameerika teadusliku ja tehnoloogilise tugevuse kriitiliseks teguriks ning nende asutuste oluliseks tuluallikaks. DHSi otsus mitte ainult ei keela Harvardil tuleval õppeaastal rahvusvahelist registreerimist, vaid nõuab ka praeguste rahvusvaheliste üliõpilaste üleviimist teise ülikooli, et säilitada oma staatus.

Rahvusvahelised üliõpilased moodustavad enam kui veerandi Harvardi üliõpilaskonnast, kusjuures Hiinast pärit üliõpilased esindavad suurimat rahvusvahelist rühma, ütles üks. statistika Harvardi rahvusvahelisest kontorist.

Nende õpilaste hulgas on 30-aastane Harvardi Kennedy kooli üliõpilane Fangzhou Jiang (30), kes ei suutnud uskuda, et tema ülikooli staatus on ohus ja hakkas kohe kahtlema, kas tema viisa on ikka veel kehtiv. "Ma olin mõne minuti jooksul täiesti šokeeritud. Ma poleks kunagi arvanud, et administratsioon võib nii kaugele minna," ütles Jiang, kes on ka hariduskonsultatsioonifirma asutaja, mis aitab välistudengeid pääseda USA eliitülikoolidesse.

Haridussuhete tulevik

Harvard on koolitanud paljusid silmapaistvaid Hiina tegelasi, nagu endine asepeaminister Liu He, kes mängis Trumpi esimesel ametiajal võtmerolli esimese etapi kaubanduslepingu läbirääkimistel. Kuid need suhted on viimastel aastatel üha suurema tähelepanu alla sattunud, kuna USA peab Hiinat üha enam tehnoloogiliseks rivaaliks ja ohuks omaenda suurriigi staatusele. Õppeaastal 2023–2024 õppis USA-s enam kui 277 000 Hiina üliõpilast, võrreldes 372 000 üliõpilasega kõrgaastal 2019–2020 – langus, mis langeb kokku Covid-19 pandeemiaga, aga ka pingete suurenemine kahe valitsuse vahel.

Kasvav natsionalistlik meeleolu ja rõhuasetus riiklikule julgeolekule Hiinas on viinud ka Ameerika ülikoolide ja Hiina ülikoolide väärtuse ümbermõtestamiseni.

Mõju tulevastele põlvedele

Sisejulgeolekuministeeriumi väited Harvardi institutsionaalsete sidemete kohta sõjaliste sidemetega üksuste ja üksikisikutega peegeldavad Washingtonis sügavat muret Hiina juurdepääsu pärast tundlikule Ameerika tehnoloogiale akadeemiliste ringkondade kaudu. Tegelemaks tajutava ohuga, et Hiina üliõpilased tegelevad spionaažiga Ameerika pinnal, kehtestas Trump oma esimesel ametiajal keelu, mis takistab tõhusalt Hiina sõjaväega seotud ülikoolide teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) lõpetajatel saada viisasid Ameerika Ühendriikidesse.

Need arengud avaldavad murettekitavat mõju paljudele üliõpilastele, kes elavad praegu ebakindlas oma akadeemilise ja tööalase tuleviku suhtes. Juba praegu on vähemalt tosin Hiina juurtega vanemteadlast, kes töötasid Ameerika Ühendriikides, viimastel aastatel Hiina silmapaistvates ülikoolides ametikohti vastu võtnud. Lõuna-Hiinast pärit Sophie Wu (22) jaoks, kes sel sügisel Harvardi kraadiõppesse vastu võeti, tundub olukord poliitilise pantvangina: "Ma ei oodanud, et administratsioon teeb nii irratsionaalse otsuse ja mulle tundub, et see on pigem karistus kui poliitiline otsus."

Muutused haridussüsteemis ning geopoliitilised pinged USA ja Hiina vahel võivad oluliselt mõjutada tulevasi haridussuhteid.