Kaos Viini koolides: 8000 esimesse klassi õpilast, kes ei oska saksa keelt!

Kaos Viini koolides: 8000 esimesse klassi õpilast, kes ei oska saksa keelt!

Endise õpetaja ja koolidirektori Niki Glattaueri murettekitav raport toob esile tulevaste Viini esimese klassi õpilaste murettekitava keelepuuduse. Glattaueri sõnul näitab praegune koolidesse sisseastumise uuring, et 85 protsendil uutest esimesse klassi astujatest ei ole piisavad saksa keele oskused. See puudutab umbes 8000 last, kes peaksid sel aastal Viini koolides kooliteed alustama. Need leiud ei ole mitte ainult äratuskell koolidele ja haridusasutustele, vaid tõstatavad ka küsimusi keeletoetuse kohta varases lapsepõlves.

Konkreetne näide Glattaueri kirjeldusest illustreerib probleemi ulatust: kuueaastane rumeenia tüdruk oskab oma kodukeelega seotud küsimusele vastata fragmentidena, samas kui teine ​​laps, Austria kodakondsusega tüdruk Türgi perekonnast, ei suuda sisukat lauset moodustada. Need juhtumid näitavad selgelt, et väljakutsed ei piirdu ainult rändetaustaga lastega, vaid puudutavad ka Austria kodanikke.

Küsimused keeletoe kohta

Glattauer väljendab skeptilisust ka saksa keele tugimeetmete tõhususe suhtes lasteaedades. Ta küsib, kas lapsevanemad, lasteaiad või õppijad ise on keeletoetuse seisust aru andmisel ebasihikindlad. Sellega seoses viidatakse ka Viinis tasuta juhendamise aruandele, mis näitab, et paljud lapsed keelduvad tundides osalemast ja teevad isegi nalja õpetajate üle. Selle probleemi sotsiaalsed ja rahalised tagajärjed jäävad aga lõppkokkuvõttes maksumaksjate kanda.

Keeleoskused on õppeprotsesside ja haridustee, aga ka sotsiaalse osaluse jaoks üliolulised, nagu rõhutab ka föderaalne haridus-, teadus- ja teadusministeerium oma avaldustes. Keeletoetus haridusasutustes on seega keskne element, mille eesmärk on toetada rändetaustaga inimesi eelkõige nende lõimumisteel. Eesmärk on anda lastele kooliminekuks kindel alus.

Meetmed keele edendamiseks

Laste vajaduste rahuldamiseks kasutab haridussüsteem keeleoskuse määramiseks erinevaid instrumente. Alates 2019/20 lasteaiaaastast hakkab kehtima üleriigiline ühtne kord, mis fikseerib nii saksa emakeelega kui ka teise keelega laste keeleoskuse. Kasutatakse instrumente “BESK KOMPAKT” ja “BESK-DaZ KOMPAKT”, mida teostavad koolitatud spetsialistid.

Kohustuslik üleandmisleht dokumenteerib iga lapse keelelised tugevad küljed ja tugivaldkonnad, mis tuleb saata algkoolidele septembri alguseks. Nende varajase keelearengu süstemaatilise lähenemise eesmärk on tagada, et iga laps saaks koolikarjääri edukaks alustamiseks vajalikku tuge. Iga-aastane keeleoskuse hindamine lastele alates kolmandast eluaastast on osa nendest jõupingutustest.
( bmbwf.gv.at )