Veiseliha hind tõuseb kiiresti: tarbijad pöörduvad lihast eemale!

Veiseliha hind tõuseb kiiresti: tarbijad pöörduvad lihast eemale!

Steiermarki karjakasvatus on hädas dramaatilise langusega. ARGE Rind Austria esindaja Werner Habermanni sõnul on piirkonnas praegu järel vaid 9277 veisekasvatajat ning alates 2020. aastast on tegevuse lõpetanud ligi 800 ettevõtet. See tõi kaasa veiste arvu vähenemise ligi 12 000 looma võrra. Põhjused on erinevad, kuid peamine probleem seisneb ettevõtete väikeses struktuuris ja oluliselt halvenenud tootmises. Habermann selgitab, et Austrias on tootmiskulud teiste Euroopa riikidega võrreldes kõrged, mis paneb kasvatajate sissetulekutele suure koormuse. Kasvavad tegevuskulud, eriti energia osas, muudavad olukorra veelgi hullemaks. Sellel olukorral on tuntav mõju ka veiseliha hindadele, mis on alates 2020. aastast tõusnud kaks eurot kilogrammi kohta. Veise tavaliha hind on praegu 13,88 eurot, mis jääb tarbijatele ka edaspidi suureks koormaks. Today-news.eu määrab.

Tõusvad hinnad ja tarbijakäitumine

Hinnatõusu taga on eelkõige vähenev tootmine ja tugevad eksporditurud. Alates 2015. aastast on tapmiste arv langenud 25 protsenti, mis teeb Austria veiseliha hinnad Euroopaga võrreldes keskmisest kõrgemaks. Alternatiivide otsijad lähevad sageli üle odavamale sealihale. See areng ei ole uus: Habermanni sõnul on tarbijate teadlikkus kvaliteedist tõusnud, kes kipuvad sööma vähem liha, kuid lähevad üle kvaliteetsetele alternatiividele. Lisaks tekitab muret kodumaiste tootjate tulevase konkurentsivõime pärast ähvardav Mercosuri vabakaubanduslepe, mis võimaldab Lõuna-Ameerikast veiseliha odavamalt importida.

Kaubandusettevõtetes, nagu Spar ja Rewe, tugevdavad hinnatõusu suurenenud hankekulud ja muud kulud, samas kui Hofer ootab juba veiseliha nõudluse langust. Kliendid kalduvad üha enam odavate valguallikate poole, mis võib Hoferi sõnul lõpetada ajaloolise hinnaralli. See kõik toimub šokeerivalt väikese karjatööstuse taustal, kus farmis on keskmiselt vaid 27 looma. Steiermark võib seetõttu olla silmitsi otsustava pöördepunktiga, mis ei mõjuta lähiaastatel mitte ainult tööstust ennast, vaid ka tarbijaid.