Blatten vajub kaosesse: liustike kokkuvarisemine toob kaasa veekaose!
Šveits kardab liustike kokkuvarisemist: Blatten on üle ujutatud, ohutusmeetmed on üliolulised. Kliimamuutused suurendavad riske.

Blatten vajub kaosesse: liustike kokkuvarisemine toob kaasa veekaose!
Hiiglaslikud veemassid on matnud Šveitsis Lötschentalis asuva Blatteni küla. Liustiku kokkuvarisemine põhjustas tohutul hulgal kive, jääd ja prahti, mis laastas piirkonda. Lonza jõgi oli ummistunud, tekitades ohtliku järve, mille veetase tõusis kriitilistel hetkedel kuni kolm meetrit tunnis. Valais' kantoni loodusõnnetuste osakonna esindaja Christian Studeri sõnul oli julgeolekuolukord nii ebastabiilne, et katastroofiabitöötajad ja armee töötajad ei saanud sekkuda. Lahtisest materjalist ja liustikujääst koosnev killustikumägi on kohalikele elanikele jätkuvalt teravaks ohuks.
Eriti murettekitav on asjaolu, et Kleiner Nebelhorni lammutuskohas võib maha kukkuda mitusada tuhat kuupmeetrit kivi. Ametivõimud on jõesängi ääres üksikuid maju juba puhastanud ning keskenduvad eelkõige riskide hindamisele ja korralduslikele meetmetele. Võimalike edasiste katastroofiliste vahejuhtumite vastu võitlemiseks tühjendati Ferden an der Lonza lähedal asuv veehoidla, mis oli kogumisbassein. Siiski on kardetud "halvim" stsenaarium, mille korral võib reservuaari sattuda rohkem vett ja prahti, kui see vastu suudab. Olukord nõuab maksimaalset valvsust.
Veevarud surve all
Šveitsis aset leidnud juhtum ei ole ainult kohalik probleem, vaid peegeldab globaalseid väljakutseid veevarudega tegelemisel. Hiljuti 21. märtsil avaldatud ÜRO ja UNESCO aruande kohaselt on mäed miljardite inimeste jaoks kriitilised veeallikad. Mäed mängivad olulist rolli joogiveevarude ning toidu- ja energiajulgeoleku tagamisel. Samal ajal hoiatatakse kliimamuutuste katastroofiliste tagajärgede eest mägede ökosüsteemidele. Globaalne soojenemine toob kaasa liustike kiirenenud sulamise, mis põhjustab paljudes piirkondades vähem ja ebausaldusväärset vett.
Probleemid on tõsised: veerand maailma elanikkonnast kannatab juba äärmise veepuuduse käes ja pooled kogevad mõnikord tõsist veepuudust. Lisaks puudub enam kui 2 miljardil inimesel juurdepääs puhtale joogiveele. Veetarbimine kasvab iga aastaga, eriti kodumajapidamistes ja tööstuses. Ulla Burchardt Saksamaa UNESCO komisjonist toob esile mägede poliitilise hooletuse, mis olukorda veelgi teravdab. Soovitatavad on tugevad veevarustussüsteemid ja rahvusvaheline koostöö säästva veemajanduse nimel.
Kuna maailma pilgud pöörduvad Blatteni katastroofi poole, tõstab järgmine ülemaailmne veepäev 22. märtsil taas teadlikkust veele ja kanalisatsiooni kättesaadavuse olulisusest. Samal ajal kuulutab ÜRO 2025. aasta rahvusvaheliseks liustike kaitse aastaks, mis on ülioluline meede tulevase veemajanduse toetamiseks tundlikes piirkondades. Šveitsis on mõjutatud piirkondade elanikkond jätkuvalt valvel ning loodab võimudelt kiiret ja tõhusat reageerimist.
Täpsemat teavet jooksvate arengute kohta saate lugeda aruannetest Väike ajaleht ja des Peegel lugeda. Lisateavet ülemaailmsete veeprobleemide kohta leiate veebisaidilt UNESCO.