Ukraina plaanib droonimüüri Venemaa suvepealetungi vastu

Ukraina plaanib droonimüüri Venemaa suvepealetungi vastu

2025. aasta mais suurendas Venemaa dramaatiliselt oma raketi- ja droonirünnakuid Ukraina vastu, püüdes õõnestada Ukraina elanike moraali. Samal ajal suurendab riik paljudes piirkondades maapealseid rünnakuid piki rindejoont, teatab Ukraina ja analüüsid toetavad neid arenguid.

Edu ja väljakutsed Donbassis

Mõned Venemaa rünnakud on tegelikult edenenud. Ukraina üksused Donetskis ja põhjas olid sunnitud teatud positsioonidelt taganema, samas kaotati ka mõned lõunapoolsed maapiirkonnad. Sellegipoolest on Ukraina tekitanud vaenlase vägedele suuri kaotusi, kandes samal ajal minimaalseid kaotusi tänu lahinguväljal mitmes vahetuses paigutatud droonide suurenenud kasutamisele. See jõupingutus muutub lähikuudel tõenäoliselt veelgi olulisemaks.

Ukraina droonitööstus on tõusuteel

Ukraina püüab aktiivselt laiendada oma droonitööstust, et luua oluliste rindejoonte äärde kaitsekoridore, mida sageli nimetatakse droonimüüriks. Samal ajal ignoreerib Kreml USA presidendi Donald Trumpi jõupingutusi relvarahu kindlustamiseks ja järgib selle asemel strateegiat, mille eesmärk on sundida Ukrainat alistuma: hävitades õhust linnu ja õõnestades maapinnal kaitseliine.

Vene rünnakutaktika

Venemaa on viimasel aastal oluliselt laiendanud droonide ja rakettide tootmist, võimaldades korraga mitmesaja mürsuga suurrünnakuid. Venemaa strateegiline lähenemine oleks kohandatud Ukraina õhutõrje ülekoormamiseks arvukate odavate droonidega, et edukalt sooritada samaaegseid raketirünnakuid.

Venemaa aeglane edasiliikumine

Kohapeal katsetavad Vene väed Ukraina kaitset korraga paljudes rinde sektorites, alates Zaporižžist lõunas kuni Sumõni põhjas, trügides mahajäetud küladesse ja avatud maastikule. Vene väed on vallutanud tänavu keskmiselt umbes 14 ruutkilomeetrit päevas, mis tähendab, et Moskva poolt ebaseaduslikult annekteeritud nelja piirkonna – Donetski, Luganski, Zaporižži ja Hersoni – hõivamiseks kulub neil veel ligi neli aastat.

Võitlused Donetskis ja Sumys

Suur osa lahingutest on keskendunud Donetskile, kuna Venemaa on jätkuvalt otsustav kogu regioon vallutada – kui just seda rahuläbirääkimistel üle ei anta, mis on Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile vastuvõetamatu. Venemaa kaitseministeeriumi teatel vallutati tähtsast Kostiantynivka linnast lõuna pool asuv küla. Sõjauuringute instituut (ISW) hindab, et Vene väed vallutasid umbes 65 ruutkilomeetrit territooriumi, kuid ei suuda hoogustada rünnakuoperatsioone korraga mitmes suunas.

Sõjalise olukorra hindamine

Zelenski ütles ajakirjanikele, et Venemaa koondab praegu vägesid Sumy poole, hinnanguliselt üle 50 000. Ukrainlased on teadlikud, et venelased tahavad luua Ukrainasse 10-kilomeetrise “puhverruumi”, kuid neil puuduvad selle tõhusaks elluviimiseks vajalikud oskused. Venemaa operatsioone toetavad raketi- ja õhupommirünnakud.

Tehnoloogia areng ja droonide kasutamine

Sihtimistäpsuse suurendamiseks toetuvad ukrainlased mitmesugustele droonide ja suurtükiväe koordineerimisele. Analüütikute hinnangul on Ukraina kaitsemehhanism nendest kihtidest tugevasti sõltuv. Tõhus droonirinne nõuab integreerimist elektroonilise sõjapidamisega ning AI-põhise otsustusprotsessi ja analüüsi tuge.

Rahalised väljakutsed ja tulevikuväljavaated

Zelenski märkis, et Ukraina suudab Venemaale järele jõuda ja toota sarnases koguses droone. Ta rõhutas, et küsimus ei ole tootmismahus, vaid rahalistes ressurssides, et Ukraina kaitsetootmine täie hoo sisse viia. Ootamatu 30 miljardi dollari suurune rahastamiseesmärk võib olla Ukraina sõjalise iseseisvuse jaoks otsustava tähtsusega.

Kokkuvõttes seisab Ukraina relvajõudude ees mitmeid väljakutseid nii sõjaliste operatsioonide kui ka rahvusvahelise toetuse sissevoolu osas. Seda, kuidas olukord areneb, on näha, kuid vajadus uuenduste ja kohanemise järele mängib lähikuudel otsustavat rolli.