Meta ja Anduril: revolutsiooniline tehisintellekt töötavatele sõduritele!

Meta ja Anduril: revolutsiooniline tehisintellekt töötavatele sõduritele!

30. mail 2025 teatas ettevõte Meta, mille juhiks on tegevjuht Mark Zuckerberg, partnerlusest militaarse idufirmaga Anduril Industries. Koos töötavad nad täiustatud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kallal, mida arendatakse spetsiaalselt lahinguväljal kasutamiseks. Koostöö eesmärk on laiendada liitreaalsuse (AR) ja tehisintellekti (AI) võimalusi sõdurite jaoks ning luua kaasaegseid sõjalisi rakendusi. Meta plaanib need tehnoloogiad integreerida Andurili andmeanalüütikaplatvormi Lattice kaudu.

Lattice'i kirjeldatakse kui tehisintellektil töötavat juhtimis- ja juhtimissüsteemi, mis pakub reaalajas teavet ja toetab otsuste tegemist lahingutsoonides. See platvorm on mõeldud andmete koondamiseks tuhandetest teabeallikatest, et võimaldada täpsemat lahinguvälja luuret. Zuckerberg rõhutab nende tehnoloogiate tähtsust, tuues esile nende võimaliku mõju USA konkurentsivõimele, eriti võrreldes Hiinaga. See strateegiline suund näitab, et suured tehnoloogiaettevõtted on üha enam suunatud sõjalistele rakendustele.

Tehnoloogilised uuendused sõduritele

Meta ja Andurili partnerluse eesmärk on ka paremini juhtida autonoomseid süsteeme lahinguväljal. Andurili ühe kaasasutaja Palmer Luckey sõnul on surmajuhtumite ennetamiseks vaja palju uusi tehnoloogiaid. „Head virtuaalreaalsuse simulaatorid võivad ära hoida enamiku väljaõppesurmadest,“ ütleb Luckey, kes on tuntud ka kui 2014. aastal Facebooki omandatud VR-ettevõtte Oculus kaasasutaja. AR-i ja tehisintellekti integreerimine prillide, kaitseprillide või visiiridena on oluline samm sõdurite väljaõppe parandamisel.

Nende tehnoloogiaettevõtete kasvav kaasamine sõjalistesse rakendustesse on muu hulgas vastus praegustele ülemaailmsetele julgeolekuprobleemidele. Analüütikud eeldavad, et sõjaliste tehisintellekti rakenduste turg kogeb järgmise viie aasta jooksul kiiret kasvu. Need arengud tulevad keset keskkonda, kus tehisintellekti kasutatakse üha enam sõjaliste otsuste tegemiseks, näiteks tänu selle võimele tuvastada vaenlase tegevust ja tugineda automatiseeritud teabetöötlusele.

Globaalne julgeolekuolukord ja tehisintellekt

AI sõjalist kasutamist katsetatakse erinevates konfliktides, näiteks Ukrainas, kus tehisintellekti süsteeme kasutatakse Venemaa-vastases võitluses eeliste saamiseks. Droonirünnakute jälgimiseks kasutatakse juba spetsiifilist tehisintellektisüsteemi nimega "Guardion – Countering Drones". Bundeswehr on rakendanud ka tehisintellekti tehnoloogiaid, et kaitsta oma välilaagreid välismaal.

Siiski on AI-toega relvasüsteemide kasutamise kohta kriitilisi hääli. Küsimusi tekitavad sellised küsimused nagu süsteemide keerukus ja nende vajadus sõdurite igakülgse väljaõppe järele. Eksperdid ja valitsusvälised organisatsioonid nõuavad selgeid juhiseid ja isegi keelustamist täielikult autonoomsete relvasüsteemide jaoks. Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetud läbirääkimistel võitlusrobotite reguleerimise üle on selge, et valitsustele kasvab surve kehtestada selliste tehnoloogiate kasutamisele selged piirangud. ÜRO peasekretär António Guterres on nõudnud keelde ja piiranguid 2026. aastaks.

Sellel sõjatehnoloogia dünaamilisel ja sageli vaidlusi tekitaval maastikul on Meta ja Andurili partnerlus jätkuvalt oluline, eriti pidades silmas tulevasi väljakutseid ja võimalusi, mida tehisintellekt sõjaväes pakub. Arutelu inimkontrolli üle tehisintellektiga töötavate relvasüsteemide üle on sama asjakohane, kuna paljud eksperdid rõhutavad, et lõppkokkuvõttes peavad inimesed nende tehnoloogiate kasutamise üle otsustama.

Lisateavet sõjatehnoloogia käimasolevate arengute kohta saate lugeda artiklitest [Krone] ja [TechXplore] ning [Deutschlandfunk].