Hegseth võib olulise Ukraina toetuskohtumise vahele jätta
USA kaitseminister Pete Hegseth jätab eeldatavasti Brüsselis Ukraina kaitsekontaktrühma olulise kohtumise vahele. See tähistab murettekitavat USA toetuse tagasivõtmist Ukrainale.
Hegseth võib olulise Ukraina toetuskohtumise vahele jätta
USA kaitseminister Pete Hegseth ei oodata järgmisel nädalal Brüsselis toimuval Ukraina kaitsekontaktrühma (UDCG) kohtumisel. See on esimene kord pärast grupi asutamist kolm aastat tagasi, kui ükski Pentagoni kõrge ametnik ei esinda USA-d, ütlesid asjaga seotud allikad CNN-ile.
USA lahkumine grupist
USA on UDCG-st järk-järgult lahkunud juba kuid ning endine kaitseminister Lloyd Austin võttis 2022. aastal üle. Venemaa invasioon toodi ellu. Grupi eesmärk on optimeerida sõjaliste materjalide tarnimist Ukrainasse, et peatada Venemaa sõjalised edasitungid.
Muutused juhtimisstruktuuris
Kui Austin või Pentagoni kõrge ametnik on alati juhtinud rühma igakuiseid koosolekuid, siis viimastel kuudel on Hegseth selle rolli loovutanud Ühendkuningriigile. See juhtus isegi siis, kui USA kõrge kindral ütles neljapäeval seadusandjatele, et Venemaa surve säilitamiseks on "väga oluline" "toetada Ukrainat lahinguväljal iga päev".
Muutused USA positsioonis Euroopa suhtes
Veebruaris osales Hegseth UDCG kohtumisel NATO peakorteris Brüsselis. Seal andis ta liitlastele teada, et USA ei tegutse enam Euroopa julgeoleku tagajana ning Ukraina ühinemine NATOga on äärmiselt ebatõenäoline. See avaldus kujutas endast dramaatilist nihet võrreldes USA varasema seisukohaga, mille kohaselt ühineb Ukraina ühel päeval alliansiga.
Trumpi administratsiooni strateegiad
Trumpi administratsioon on viimastel kuudel aeg-ajalt aktiveerinud ja deaktiveerinud oma sõjalist ja luuretoetust Ukrainale, püüdes veenda Kiievit läbirääkimisi alustama. USA ei ole Venemaale veel karistusi määranud, kuigi Moskva on keeldunud nõustumast Valge Maja ettepanekuga 30-päevase relvarahu kohta ja jätkab tingimuste kehtestamist osalisele relvarahule Mustal merel.
Poliitilised pinged ja läbirääkimised
Venemaa ei olnud ka nende riikide nimekirjas, millele Trumpi administratsioon sel nädalal tariifid kehtestas. Trump sõimas eelmisel nädalavahetusel avalikult Venemaa presidendi Vladimir Putini vastu ja ähvardas kehtestada tollitariifid riikidele, kes ostavad Venemaa naftat. Mõni päev hiljem tühistas ta aga ajutiselt sanktsioonid Vene rahastajale ja Putini usaldusisikule, valmistudes sel nädalal Washingtonis toimuvateks kõnelusteks. saada. See on esimene kord, kui Venemaa ametnik pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal Washingtoni reisib.
Venemaa ähvardused ja rahvusvahelised reaktsioonid
Samal ajal kui Venemaa läbirääkija Kirill Dimitriev Washingtonis, DC-s kõnelusteks, ütles USA Euroopa väejuhatuse juht ja NATO kõrgeim ülem kindral Christopher Cavoli Kongressile, et Venemaa kujutab endast "kroonilise" ja "kasvava" ohtu USA-le ja läänele. Cavoli rõhutas, et Venemaa sõda Ukrainas, mis kestab juba neljandat aastat, on paljastanud Venemaa kui kroonilise ohu, kes on valmis kasutama oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjalist jõudu.
Skeptilisus Venemaa läbirääkimisoskuste suhtes
USA ja Lääne luureametnikud ei usu, et Venemaa on tõsiselt huvitatud relvarahu sõlmimisest Ukrainaga, vahendas CNN. Moskva usub, et suudab oma sõjategevust jätkata ja Ukrainat lahinguväljal ületada. NATO kõrge ametnik kinnitas seda neljapäeval, öeldes, et "Venemaa usub jätkuvalt, et aeg on suuresti tema poolel." Need mured rõhutavad ebakindlust Putini kavatsuste suhtes ja raskusi relvarahu läbirääkimistel.