Hiina rannavalve siseneb esimest korda Arktikasse ja tugevdab sidemeid Venemaaga

Hiina rannavalve siseneb esimest korda Arktikasse ja tugevdab sidemeid Venemaaga

Hiina rannavalve teatas, et sisenes Venemaaga ühise patrullimise raames esimest korda Põhja-Jäämere vetesse. See on järjekordne märk kahe riigi koostöö tihenemisest piirkonnas, kus Peking on pikka aega soovinud oma mõjuvõimu laiendada.

Patrulli üksikasjad

Teade tuli päev pärast seda, kui USA rannavalve teatas nelja Vene piirivalve ja Hiina rannavalve laeva avastamisest Beringi merel. See on kõige põhjapoolsem koht, kus neid Hiina laevu vaadeldi. Ühine patrull "laiendas tõhusalt rannavalve tegevuspiirkonda" ja testis selle võimet "operatsioone läbi viia tundmatutes vetes", teatas Hiina rannavalve (CCG) oma ametlikul sotsiaalmeediakontol.

USA reaktsioonid

CCG ei avaldanud patrulli täpset asukohta. Ühel laeval oli bänneril: "Hiina rannavalve pühendab oma südame parteile; lojaalsus Põhja-Jäämeres" – viide Hiina valitsevale kommunistlikule parteile. Venemaa valitsus pole patrulli veel ametlikult tunnustanud; Hiina riiklik televisioonivõrk CCTV teatas aga, et see toimus "paar päeva tagasi".

Esmaspäeval teatas USA rannavalve, et on jälginud nelja laeva, mis liikusid "formatsioonis kirde suunas" Beringi meres mitme miili kaugusel Venemaa majandusvööndist. Beringi meri ulatub Venemaa ja Alaska vahel ning on osa Vaikse ookeani põhjaosast. See läbib Beringi väina Põhja-Jäämerre, mis eraldab Aasiat Põhja-Ameerikast.

Strateegilised tagajärjed

"See hiljutine tegevus näitab meie strateegiliste konkurentide suurenenud huvi Arktika vastu," ütles 17. rannavalve ringkonna ülem tagaadm Megan Dean USCG avalduses. USA on väljendanud muret Hiina kasvava mõju ja koostöö pärast Venemaaga strateegiliselt olulises ja keskkonnatundlikus Arktikas, kuna need kaks riiki üldiselt tugevdavad oma julgeoleku- ja majandussidemeid.

USA ja Kanada väed pidasid juulis esimest korda kinni Alaska lähedal koos lennanud Vene ja Hiina pommitajad. Kaks mereväge tegutsesid koos rahvusvahelistes vetes Alaska ranniku lähedal ka aastatel 2022 ja 2023. Eelmisel aastal leppisid CCG ja rannavalvet juhtiv Venemaa siseluureteenistus kokku, et tugevdavad oma "koostööd mereõiguskaitse alal" ning Hiina kutsuti vaatlema Venemaa õppust "Arctic Patrol-2023".

Hiina ambitsioonid Arktikas

Peking on aastaid püüdnud oma mõjuvõimu Arktikas laiendada, kuulutades end "lähiarktiliseks riigiks" ning suurendades oma jäämurde- ja uurimissuutlikkust piirkonnas, kus Hiina on samuti palju investeerinud Venemaa energiaprojektidesse. Venemaa, üks kaheksast Arktika riigist, on ajalooliselt kõhelnud Hiinale liiga avalikult vastu astumas piirkonnas, mis on tema enda julgeoleku ja sõjalise jõu jaoks ülioluline.

Kuid analüütikud nõustuvad, et Moskva kasvav sõltuvus Hiinast – oma peamisest diplomaatilisest ja majanduslikust partnerist – Ukraina sõja tagajärjel võib seda arvutust muuta. USA kaitseministeerium hoiatas juulis oma esimeses Arktika strateegia värskenduses viie aasta jooksul Venemaa ja Hiina vahelise "kasvava koostöö" eest, mis võib "potentsiaalselt muuta Arktika stabiilsust ja ohupilti".

Majanduslikud aspektid

Hiina rannavalve on üks riigi sõjalise keskkomisjoni alluvuses olevatest relvastatud politseijõududest ja on sageli olnud Hiina jõupingutuste esirinnas oma territoriaalnõudeid vaidlusalustes vetes. Näiteks Filipiinid on korduvalt süüdistanud CCG-d oma kalurite ja teiste laevade ründamises veekahurite ja muude meetoditega.

Lisaks oma jõuprojektsioonile on Pekingil praktiline huvi laiendada koostööd Venemaaga ja oma kohalolekut Kaug-Põhja vetes. Eksperdid rõhutavad, et Hiina rannavalve võib tulevikus potentsiaalselt kaitsta oma majandushuve Arktikas. 2018. aasta Arktikapoliitikas kirjeldas Peking oma nägemust „polaarsiiditeest”, mis ühendaks Aasiat Euroopaga, arendades kaubateid, nagu Põhjamarsruut läbi Arktika.

Norra Põhjaülikooliga seotud Kaug-Põhja logistikakeskuse andmete kohaselt on põhjamarsruudi transiiditegevus tõusnud rekordilisele tasemele. 30. septembri seisuga tuli ligikaudu 95% liini kaubamahust Venemaalt Hiinasse.

Rannavalve koostöö "on seotud Hiina huvidega meretranspordi vallas vähemalt mõnel põhjapoolsel marsruudil," ütles Norra Fridtjof Nanseni instituudi teadur Andreas Østhagen. "Asjaolu, et nad on selliseid operatsioone algatanud, on järjekordne samm käimasolevas praktilises koostöös kahe riigi vahel Arktika või Arktika-lähedases kontekstis."