2024: Rekordsooja ähvardab – esimest korda ületatakse 1,5°C piir!

2024: Rekordsooja ähvardab – esimest korda ületatakse 1,5°C piir!

Murettekitavad prognoosid: 2024. aastast tuleb kõigi aegade kuumim!

Maailm on äärel! Copernicuse kliimamuutuste teenistuse andmetel on 2024. aasta peaaegu kindlasti inimkonna ajaloo kuumim aasta. Aasta, mis ületab kriitilise piiri 1,5 kraadi Celsiuse järgi – punkt, mis on meie planeedi kaitsmisel ülioluline!

Hirmutavad andmed näitavad, et 2023. aasta jaanuarist novembrini olid globaalsed temperatuurid nii kõrged, et langevad eelmisel aastal. "On peaaegu kindel, et 2024. aastast on seni kõige soojem aasta," teatas EL-i agentuur oma viimases igakuises aruandes.

Enneolematult kuum suvi

Teadlased nõustuvad: praegune soe periood on kõige intensiivsem, mida Maa on viimase 125 000 aasta jooksul kogenud. Eelmine kuu oli rekordiliselt teine ​​soojeim november ja Portugalis registreeriti kõigi aegade kuumim november, mille keskmine temperatuur oli 2,69 kraadi Celsiuse järgi kõrgem kui 1981.–2010.

Murettekitavad mõõtmised pärinevad miljarditest andmepunktidest, mis on kogutud satelliitidelt, laevadelt, lennukitelt ja ilmajaamadelt. See täpne teave on globaalse soojenemise ulatuse mõistmiseks ülioluline.

Kriitiline punkt on saavutatud!

2024. aasta pole mitte ainult kõige kuumem, vaid ka esimene kalendriaasta, mis on üle 1,5 kraadi Celsiuse järgi kõrgem industriaalajastu eelsest ajast. Need väärtused on murettekitavad, sest teadlased hoiatavad, et selle piiri pikaajalisel ületamisel võib olla meie planeedile katastroofilised tagajärjed. Rahvusvaheline üldsus lubas Pariisi kliimakokkuleppes hoida soojenemist ohutumal tasemel, kuid tegelikkus on hoopis teistsugune!

Praegused meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks on täiesti ebapiisavad. Oktoobris hoiatas ÜRO, et oleme suundumas katastroofilise 3,1 kraadi Celsiuse järgi tõusule. Süsinikdioksiidi heitkogused, peamiselt fossiilkütuste põletamisel, kasvavad jätkuvalt hoolimata ülemaailmsetest lubadustest loobuda söest, naftast ja gaasist.

Kliimamuutuste mõju on juba tunda: sel aastal on Hispaanias ja Keenias laastavad üleujutused, USA-s ja Filipiinidel on ägedad troopilised tormid ning Lõuna-Ameerikas on tõsised põud ja metsatulekahjud.

Novembris toimunud ÜRO kliimakõnelustel lubasid rikkad riigid eraldada kuni 2035. aastani igal aastal 300 miljardit dollarit, kuid seda summat peetakse eelseisvate katastroofide ärahoidmiseks täiesti ebapiisavaks.