Üha rohkem lapsi Austrias ei oska ujuda – murettekitavad numbrid!

Üha rohkem lapsi Austrias ei oska ujuda – murettekitavad numbrid!

Austrias ei oska ujuda muret tekitavad 630 000 inimest ehk 7% viieaastasest ja vanemast elanikkonnast. See murettekitav statistika näitab, et eelkõige 137 000 lapsel ja noorel vanuses 5–19 puudub elementaarne ujumisoskus. Eriti muljetavaldav on olukord 11- ja 12-aastaste seas, kellest 2025. aastal loetakse 9% juba mitteujujateks, samas kui 2021. aastal oli see osakaal veel 5%. Selle teabe edastab vol.at.

Ujumisoskuse langust võib täheldada eelkõige 10–14aastaste seas. See vanuserühm on järvedes või basseinides sageli järelevalveta, mis suurendab riske. Langus on suuresti tingitud koolide ujumiskursuste sulgemisest koroonaviiruse pandeemia ajal. Lisaks on 76 000 lapsel ja noorel ebakindel ujumisoskus, kuigi see arv on eelmise aastaga võrreldes soiku jäänud.

Vanemlik vastutus ja juurdepääs ujumistundidele

Umbes 17% vanematest teatas, et nende lapsed ei saanud koolis ujumistunde. Lisaks ei pääse 10% peredest basseini ega järve, mis on 7% rohkem kui aasta varem. Vanemate tähtsus on selles kontekstis eriti selge: 64% neist mängib oma laste ujumisoskuste omandamisel otsustavat rolli, samas kui ainult 38% lastest osaleb professionaalsetel ujumiskursustel ja ainult 17% osaleb kooli ujumistundides.

Privaatsete ujumiskursuste kulud on paljudele madalama sissetulekuga peredele takistuseks. Hädaolukorda rõhutab hirmuäratav statistika uppumiste kohta Austrias: aastatel 2014–2023 uppus kokku 333 inimest, sealhulgas 34 last ja noort vanuses 5–19 aastat. 2024. aastal on uppumissurma surnud juba 39 inimest, sealhulgas kolm last ja noorukit. Isegi kui 2025. aastal ei ole dokumenteeritud uppumisõnnetusi, on risk endiselt suur.

Rahvusvahelised lähenemisviisid ujumisoskuse parandamiseks

Austria olukord on üleeuroopalise ujumispädevuse uuringu Swimming Check 2024 kontekstis, mis viiakse läbi Flensburgi Euroopa Ülikooli Sporditeaduste Instituudi ja Saksamaa Kölni Spordiülikooli juhtimisel. Projekti eesmärk on analüüsida ujumistreeningu erinevusi Euroopas ja uurida nende mõju laste ujumisoskusele, nagu teatas uni-flensburg.de.

Selle üleeuroopalise võrdluse eesmärk on tuvastada edukad ujumistreeningu mudelid. Flensburgis on sellest ujumiskatsest osa võtnud juba 13 kooliklassi. Lapsed sooritasid selliseid ülesandeid nagu hüppamine, hõljumine, sukeldumine ja hingamine. Samuti uuritakse, kuidas mõjutab laste elukeskkond nende ujumisoskust.

Selle algatuse pikaajaline eesmärk on optimeerida ujumistreeninguid, et jätkusuutlikult parandada laste ujumisoskust ja vähendada uppumiste arvu. Lõppkokkuvõttes tuleks soodustada laste aktiivset osalemist veespordis.