ESC võitja JJ Pietsch kriitikas: poliitilised vaidlused lahvatavad!
Johannes JJ Pietschi ESC võitu varjutavad vaidlused Iisraeli üle ja poliitilised avaldused.

ESC võitja JJ Pietsch kriitikas: poliitilised vaidlused lahvatavad!
Eurovisiooni lauluvõistlusel (ESC) on uus võitja – 24-aastane võitja Johannes JJ Pietsch, kes toob Baselis toimuva sündmuse fookusesse mitte ainult muusikaliselt, vaid ka poliitiliselt. [oe24] teatab, et Pietschi hiljutised väljaütlemised on viinud poliitilise debatini Iisraeli konkursil osalemise üle. Intervjuus Hispaania päevalehele “El País” avaldas ta soovi luua tulevane ESC ilma Iisraelita, põhjustades sotsiaalmeedias tormi.
Need avaldused on eriti olulised, kuna need tehti samal päeval, kui kaks Washingtonis asuva Iisraeli saatkonna töötajat tulistati. Kriitikud süüdistavad Pietschi ajaloolise tundlikkuse puudumises. Tema avaldusi peetakse poliitiliselt väheteadlikeks, eriti tema võrdlusi Venemaa agressioonisõja ja Iisraeli reaktsiooni vahel Hamasi veresaunale. [Ajakirjandus] rõhutab, et neid avaldusi võib tõlgendada antisemiitlikena.
Poliitilised vaidlused ja sotsiaalsed reaktsioonid
Vastuolud Pietschi avaldustes ja käitumises, näiteks kahe iisraellase mõrva postituse meeldimine, on kutsunud esile usutava vabanduse. On nõudmisi, et ta keskenduks oma muusikukarjäärile ja lõpetaks poliitilise tegelasena tegutsemise. Kriitikute arvates peaks ESC olema eelkõige meelelahutussaade, mitte poliitilise platvormina. ORF-i kutsutakse üles tagama, et sellised poliitilised vaidlused ei mõjutaks konkurentsi.
Eksperdid hoiatavad ka juudi kogukondade kasvava võõrandumise eest paljudes riikides. [NZZ] märgib, et traditsiooniline arusaam Iisraelist kui pagulasriigist seatakse üha enam kahtluse alla. Praeguses arutelus peetakse Iisraeli sageli agressoriks, samas kui ESC propageeritavaid sallivuse ja mitmekesisuse põhimõtteid peetakse praktikas sageli silmakirjalikkuseks.
Eurovisiooni lauluvõistluse väärtused ja sotsiaalsed põhimõtted
Selle aasta moto “Muusika ühendab” peaks seisma selliste väärtuste eest nagu kultuuriline vabadus ja solidaarsus. Kuid kriitikud hoiatavad, et sotsiaalseid põhimõtteid ei rakendata järjekindlalt, vaid neid kaalutakse sõltuvalt poliitilisest otstarbekusest. See teeb ESC-st avatuse festivali, millel on aga oht manduda tühjaks lavastuseks, kui moraalijuhiseid järjekindlalt ei järgita.
Selles kontekstis analüüsivad Shimon Stein ja Moshe Zimmermann paradigma muutust Iisraeli tajumises, mille käigus riiki laimatakse üha enam koloniaaljõuna. Diskursuses kasutatakse selliseid mõisteid nagu "apartheid" ja "genotsiid", arvestamata ajaloolist ja poliitilist keerukust. See toob kaasa solidaarsuse juudi kaaskodanikega, kes tunnevad ohtu, et neid peetakse vähem tähtsaks kui teisi sotsiaalseid probleeme.
Johannes JJ Pietschi ümber käivad vaidlused ei tõstata mitte ainult küsimusi ESC kohta, vaid heidavad valgust ka sügavatele sotsiaalsetele lõhedele, mis praegu eksisteerivad Iisraeli ja juudi identiteedi tajumises Euroopas. Tulevikus võiks Eurovisiooni lauluvõistlus olla nii muusikaliste kordaminekute kui ka muusikast palju kaugemale ulatuvate poliitiliste debattide lava.