Viin on hädas jäätmete sorteerimisega: kus on ringlussevõtt?

Viin on hädas jäätmete sorteerimisega: kus on ringlussevõtt?

Viinis suureneb dramaatiliselt jäätmeteke, mis seab linnavalitsusele ja kodanikele suuri väljakutseid. 2022. aastal tekitas iga viinlane keskmiselt 260 kilogrammi jääkjäätmeid – see on 100 kilogrammi rohkem kui Austria keskmine. Need arvud näitavad jäätmete eraldamise kiireloomulisust ja paremas ringlussevõtu strateegias peituvat tohutut potentsiaali. Asjatundjate hinnangul on takistusi jäätmete sorteerimisel linnas arvukalt. Suurlinna anonüümsus vähendab kodanike motivatsiooni oma plastjäätmeid õigesti sorteerida. Ainult 8 pudelit 10-st satuvad kollasesse prügikasti, mis näitab, et lihtsalt rohkemate kogumismahutite hankimine ei anna soovitud tulemusi kuller teatatud.

Selle olukorra vastu võitlemiseks on linna kollased prügikastid ümber kujundatud ja nüüd sisaldavad lisaks plastikule ka joogipakendeid ning metallist ja alumiiniumist pakendeid. Need uued eeskirjad aitasid 2023. aasta esimeses kvartalis suurendada kollases prügikastis olevate jäätmete mahtu 20 protsenti. Statistilised tulemused näitavad, et viinlased aktsepteerivad uut süsteemi. Kaasaegne sorteerimissüsteem tagab jäätmete sorteerimise tõhusama toimimise. Minu piirkond teatas, et jäätmete mahu suurendamine kollases prügikastis on positiivne suundumus ja sillutab seega teed tõhusamale ringlussevõtule.

Väljakutsed ja lahendused

Siiski on väljakutseid, mida ületada. Jäätmeprobleemi kontrolli alla saamiseks algatas MA 48 erinevaid reklaamikampaaniaid 17 keeles ja jälgib järjepidevalt jäätmete kõrvaldamist. 2024. aastal on illegaalse jäätmete ladestamise eest väljastatud juba üle 12 000 trahvimääruse. EL nõuab ka ringlussevõtu määra drastilist suurendamist. Kuigi praegune ringlussevõtu määr on vaid 26 protsenti, peaks see PET-pudelite puhul 2029. aastaks tõusma 90 protsendini. Eesmärk viia aasta lõpuks taaskasutusse pool plastpakenditest tundub ambitsioonikas, kuid vajalik Viinis jätkusuutlikuma tuleviku jaoks.