Rannapuhkus Itaalias: hinnad tõusevad taevasse – mida teha?
Itaalia rannaturism õitseb hoolimata inflatsioonist: lamamistoolide ja päikesevarjude hinnad tõusevad, protestid kujundavad puhkust 2025. aastal.

Rannapuhkus Itaalias: hinnad tõusevad taevasse – mida teha?
Rannapuhkus Itaalias õitseb, kuid kõrged kulud ja püsiv inflatsioonitempo panevad puhkajaid üha enam koormama. Valju vienna.at Sel aastal valis Vahemere rannikuriigi oma puhkusekohaks ligi 30 miljonit itaallast ja arvukalt rahvusvahelisi turiste. Eelkõige on Roomast lõuna pool asuv looduskaitseala Capocotta rand populaarne sihtkoht noorematele inimestele, kes ei suuda maksta klassikaliste rannakuurortide hindu.
Traditsiooniliselt laenutab enamik rannapuhkajaid lamamistoole ja päikesevarju nn stabiliseerimiskeskuses. Selle teeb aga keerulisemaks inflatsiooniline hinnatõus. Kui enne pandeemiat tuli kahest lamamistoolist ja päikesevarjust koosneva põhikomplekti eest maksta alla 10 euro päevas, siis praegused hinnad jäävad 30 ja 100 euro vahele. Tarbijaorganisatsioon “Altroconsumo” on leidnud, et 213 rannakuurordis on hinnaklass väga erinev ning rannakoha keskmine nädalahind on tõusnud 2021. aasta 182 eurolt tänavu 212 euroni.
Hinnad jätkavad tõusu
Praegune tarbijaühingu uuring Altroconsumo näitab, et puhkajatel tuleb oodata kõrgemat hinda ka aastal 2024. Keskmine hinnatõus võrreldes aasta varasemaga on ligi neli protsenti. Nõutud kohtades, nagu Alassio, võivad esirea istmete hinnad olla kuni 340 eurot nädalas, samas kui Rimini jääb odavaimaks valikuks keskmiselt 150 euroga.
Aasta varem tõusid hinnad 5 protsenti ja 2022. aastal isegi 10 protsenti. Hinnaolukorda mõjutavad veelgi mõned mõjukad perekonnad, kes kontrollivad rannategevust ja teenivad tohutut kasumit. Valju Merkuur Korduvad protestid ja streigid, mida nimetatakse "vihmavarjudeks", kuna operaatorid ja puhkajad nõuavad selgitusi litsentside andmise kohta.
Rannakontsessioonide roll
Suvitajate jaoks on suureks probleemiks ka rannakontsessioonide süsteem. Ainult mõned rannaalad on lamamistoolidest vabad. EL nõuab, et 2024. aastaks antaks rannakontsessioone läbipaistvalt, et olukorda parandada ja konkurentsi edendada. Itaalia valitsus jääb aga oma seisukohas ebamääraseks ja peaminister Giorgia Meloni on võtnud sõna üleeuroopaliste hangete vastu. See ebakindlus tähendab, et paljud operaatorid jätkavad tegevust aegunud litsentsidega.
Rannas veedetud päeva kogumaksumus, sealhulgas duši- ja riietusruumide lisatasud, võib puhkajate jaoks olla märkimisväärne ja puhkuseeelarvetele kõvasti mõju avaldada. Altroconsumo uuringute tulemused näitavad selgelt, et struktuurireform on vajalik õiglase ligipääsu tagamiseks randadele ja hindade alandamiseks.
Seega jääb Itaalia rannapuhkus kahe teraga mõõgaks – miljonite loodussõprade jaoks populaarne sihtkoht, kuid see on täis suuri kulusid ja konflikte.