Suveaeg Austrias: keerake kellad ja olge teadlikud riskidest!

Suveaeg Austrias: keerake kellad ja olge teadlikud riskidest!

Suveaeg algab Austrias ööl vastu pühapäeva, 30. märtsi 2025. Kell 2 öösel liigub aeg edasi kella 3 peale, mis tähendab, et öö lüheneb tunni võrra. Kui elektroonilisi raadio teel juhitavaid kellasid vahetatakse tavaliselt automaatselt, siis paljusid teisi seadmeid tuleb reguleerida käsitsi. Siia kuuluvad nii analoogsed seina-, põranda- ja randmekellad, raadiomoodulita digitaalsed äratuskellad, autoraadiod, mikrolaineahjud, ahjud kui ka nutikellad ja ilma internetiühenduseta treeningujälgijad, nt. vol.at teatatud.

Ajamuutusel võivad olla tervisemõjud, alates suurenenud päevasest unisusest kuni uinumis- ja keskendumisraskusteni kuni südameinfarkti suurenenud riskini. Vaatamata nendele negatiivsetele mõjudele on ajamuutuse teema poliitilises diskussioonis endiselt väga aktuaalne. Euroopa Parlament hääletas kellaaja muutmise kaotamise poolt 2019. aastal, eesmärgiga, et liikmesriigid peaksid 2020. aasta aprilliks otsustama, kas jäädavalt säilitada suve- või talveaeg.

Arutelu hetkeseis

Kuigi kavandatud muudatus püsivaks määruseks oli kavandatud 2021. aastaks, viibis see koroonapandeemia tõttu. Poola uurib praegu liikmesriikide seisukohti ajamuutuse osas, kuid konkreetset ajakava kaotamiseks ei ole. Ööl vastu 29. märtsi 2025 keeratakse kellasid ühe tunni võrra edasi, isegi kui EL-i päevakorras on kellaaja muutmise kaotamise eelnõu. tagesschau.de täiendatud.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles algselt, et ettepanek selle tühistamiseks on tagasi võetud, samas kui teine ​​pressiesindaja parandas seda hiljem. Ettepanek on ELi õigusaktides blokeeritud seitse aastat. Parlamendiliikmed nõuavad regulaarselt kellaaja muutmise lõpetamist, tuginedes komisjoni 2018. aasta ettepanekule, mis kutsub liikmesriike üles valima alalist suve- või talveaega. Komisjoni endine president Jean-Claude Juncker avaldas kahetsust ettepaneku täitmata jätmise üle, rõhutades, et jutt ei ole kogu Euroopa ühtsest kellaajast, vaid kuuekuulise kellaaja muutmise kaotamisest.

Mõju ja piirkondlikud erinevused

EL-i riikide tegevusetust õigustavad osaliselt ka muud kiireloomulised probleemid, nagu koroonapandeemia ja Ukraina konflikt. Mõned riigid eelistavad püsivat suveaega, teised aga talveaega. Kreeka ja Küpros aga sooviksid jääda kehtivate regulatsioonide juurde. Ajamuutuse lõppemisel võivad Euroopa eri piirkondades olla erinevad mõjud ning Euroopa Komisjoni eesmärk on vältida erinevate ajavööndite segamist, et mitte koormata majandust ja transporti. Poliitilised osalejad, nagu Anna Cavazzini ja Markus Ferber, kutsuvad liikmesriike üles probleemiga tõsiselt tegelema ja kodanikke kuulama.