Rangemad meetmed kurjategijate vastu: Stockeri nõue

Rangemad meetmed kurjategijate vastu: Stockeri nõue

Austria kantsler Christian Stocker on taas üles võtnud arutelu **välismaiste kurjategijate väljasaatmise** üle. Märgitakse, et migrantidega seoses esineb üha sagedamini raskete vägivallakuritegude ja narkokuritegude juhtumeid. Taani peaministri Mette Frederikseni ja Itaalia peaministri Giorgia Meloni algatatud avalikus kirjas rõhutavad allakirjutanud vajadust võtta tõhusaid meetmeid nende riikide vastu, kes migrante ekspluateerivad. Seda algatust toetavad erinevad valitsusjuhid, sealhulgas Stocker ning Belgia, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaministrid.

Algas arutelu Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) tõlgendamise üle. Kriitikud, sealhulgas Stocker, väljendavad muret, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praegune tõlgendus piirab demokraatlike ühiskondade kaitsmise võimet. Austrias ei peeta EIÕK-d mitte ainult õigusriigi sambaks, vaid sellel on ka põhiseaduslik staatus ja see tagab põhiõigused.

EIÕK õiguslik raamistik

Euroopa inimõiguste konventsioon kohustab allakirjutanud riike tagama konventsioonis määratletud kodaniku- ja poliitilised põhiõigused. Nende hulka kuuluvad muu hulgas õigus elule, õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja sõnavabadus. Need õigused on siduvad kõigile osalisriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele, olenemata nende kodakondsusest.

Eelkõige keelab konventsioon rangelt piinamise, diskrimineeriva kohtlemise ja meelevaldse kinnipidamise. Selle taustal peetakse tõsiseks *väljakutset* ületada õiguslikud takistused kurjategijate väljasaatmisel. Avatud kirjale allakirjutanute seisukohad on, et kehtiv õigusraamistik ei kajasta 21. sajandi muutuvat tegelikkust.

Euroopa Liit ja inimõigused

EL mängib olulist rolli demokraatia ja inimõiguste toetamisel oma välissuhetes. Vastavalt Euroopa Parlamendi teabele on eesmärk integreerida inimõigustega seotud probleemid kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 tõstab esile ELi aluseks olevad väärtused, sealhulgas inimväärikus, vabadus ja õigusriik.

Lisaks õigusraamistikule rakendab EL konkreetseid meetmeid inimõiguste edendamiseks. See hõlmab konkreetsete projektide rahastamist ja poliitiliste dialoogide pidamist umbes 60 riigiga. Erilist tähelepanu pööratakse ka reformide toetamisele naaberriikides ja vastutuse võtmisele mitmepoolsetel foorumitel.

Arutelu EIÕK ja migrantidest õigusrikkujate väljasaatmise üle toimub ajal, mil Euroopa kodanikud ootavad konkreetseid lahendusi selle teemaga seotud väljakutsetele. Jääb näha, kuidas areneb selle valdkonna õiguslik raamistik ja poliitiline tegevuskava.