Suche
Mein Konto
Loodus ohus: Austria bioloogilist mitmekesisust ähvardab väljasuremine!
3. märtsil kutsuvad Austria keskkonnakaitsjad üles muutma liigikaitset, et peatada bioloogilise mitmekesisuse dramaatiline vähenemine.
Loodus ohus: Austria bioloogilist mitmekesisust ähvardab väljasuremine!
Aeg hakkab otsa saama! 3. märtsil toimuva liigikaitsepäeva puhul juhivad Austria keskkonna- ja looduskaitseorganisatsioonid tähelepanu murettekitavale olukorrale: "Meie liigivaramu alt tõmmatakse maapinda sõna otseses mõttes välja. Austrias kasutatakse iga päev kaksteist hektarit mulda – see on kurb rekord Euroopas," ütleb looduskaitseühingu president Thomas Wrbka. Elupaikade kadumine ja biotoopide killustumine on tõsised probleemid, mis seavad üle 80 protsendi Austrias kaitstavatest liikidest ja elupaikadest halvasse kaitseseisundisse. Need šokeerivad arvud rõhutavad kiire tegutsemise vajadust.
"Peame tegutsema kiiresti. Biotoopide võrgustik ja kahjustatud ökosüsteemide taastamine tuleb integreerida kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse – alates põllumajandusest ja metsandusest kuni ruumilise planeerimise ja infrastruktuuri arendamiseni," nõuab keskkonna katusorganisatsiooni president Franz Maier. Hiljuti vastu võetud looduse taastamise seaduse rakendamine annab ainulaadse võimaluse muuta looduse taastamine realistlikuks. Lisaks pitseerimisele ja puutumatute ökosüsteemide kadumisele on suureks ohuks ka loodusõnnetused. „Looduslikud jõevoolud kaitsevad meid üleujutuste eest, nõmmed ja terved pinnased aga säilitavad süsinikku,“ rõhutab Wrbka veelgi. See näitab, et looduse kaitsmine pole mitte ainult ökoloogiline vajadus, vaid ka kliimakaitse keskne meede. Rääkides murrangulisest kokkuleppest EL-i looduse taastamise seaduse kolmepoolsel kohtumisel, mainis Maier: "ELi riigid peavad 2030. aastaks taastama vähemalt 20% maismaast ja merest." Need meetmed on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks üliolulised.
Olulised eredad kohad ja väljakutsed
EL on võtnud kohustuse viia aastaks 2040 heasse seisukorda 60% ja 2050. aastaks 90% seaduslikult kaitstavatest elupaikadest. Kuid on ka kriitilisi punkte: "hädapidur" võib "erakorralistel asjaoludel" eeskirjade rakendamise peatada, mis on juba varem viinud looduskaitsemeetmete kahjustamiseni. "Nüüd on liidumaade ülesanne lõpuks blokaadipoliitikast loobuda ja valmistuda konstruktiivselt seaduse rakendamiseks," hoiatab Maier. Nüüd peavad liikmesriigid need positiivsed edusammud heaks kiitma ja võtma EL-i parlamendis otsustava tähtsusega hääletuse, et seadus oleks tõhus, nagu märgitakse aruandes. UWD ilmneb.
Aeg tegutseda – loodus ei saa enam oodata!