Lula kutsub COP30-l üles seadma ambitsioonikaid kliimaeesmärke parema tuleviku nimel!
President Lula kutsub üles võtma ambitsioonikaid kliimaresolutsioone COP30 konverentsil Dubais, mida toetavad Austria ja paljud riigid.

Lula kutsub COP30-l üles seadma ambitsioonikaid kliimaeesmärke parema tuleviku nimel!
Praegu Brasiilias Belémis toimuval ülemaailmsel kliimakonverentsil saadab president Luiz Inácio Lula da Silva juhtimisel selgeid signaale ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks. Oma avakõnes kutsus Lula üles tegema kõikehõlmavaid otsuseid kliimamuutustega võitlemiseks, eelkõige seoses fossiilkütustest loobumise ja metsade kaitsmisega. Reedel lõppev kliimakonverents kannab nime "Tõekonverents" ja toob kokku sadu kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide esindajaid, kes samuti nõuavad suuremat vastutust. Brasiilia eesmärk on koostada tegevuskava nafta, gaasi ja söe ülemaailmse järkjärgulise kaotamise kiirendamiseks, samas kui paljud riigid toetavad seda ka ja nõuavad sõltuvuse vähendamist fossiilkütustest, nagu [vienna.at](https://www.vienna.at/brasiliens-praesident-ford-gutes- results-bei-cop30/9817361).
Delegatsiooniga konverentsil osaleva keskkonnaministri Norbert Totschnigi sõnul on selle vajaliku algatuse poolt sõna võtnud ka Austria. Totschnig rõhutas selge tulemuse olulisust 1,5 kraadise eesmärgi saavutamiseks ja kutsus üles konverentsi lõppdokumendis täpset sõnastust. Sellega seoses andis ta mõista, et COPi edu sõltub heitkoguste tõhusast vähendamisest.
Kliima rahastamine keskse teemana
Konverentsi teine oluline aspekt on kliima rahastamine. Maailma kliimakonverents (COP) on seadnud endale eesmärgiks võtta vastu uus kliima rahastamise eesmärk – uus kollektiivne kvantifitseeritud eesmärk (NCQG). Arvestades kasvavaid nõudmisi, vajavad arengumaad oluliselt rohkem toetust kui varasemad 100 miljardit dollarit aastas. Föderaalne Keskkonnaagentuur rõhutab vajadust edendada erainvesteeringuid kliimasõbralike projektide toetamiseks ja riiklike vahendite tõhusaks kasutamiseks.
NCQG läbirääkimiste ees seisavad väljakutsed, sealhulgas nõutava rahastamise tase ja doonorriikide küsimus. Üldpildis on tasakaalustatud tulemus globaalsete kliimakaitsemeetmete usaldamiseks hädavajalik. Eelmisel aastal Dubais peetud COP28 on juba tuvastanud, et fossiilkütustelt loobumiseks on vaja selget tegevuskava, kuid selle rakendamiseks pole endiselt võetud siduvaid kohustusi.
Vajadus ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks
Arutelud käivad ka taastuvenergia võimsuse suurendamise ja energiatõhususe parandamise eesmärkide üle aastaks 2030. Energeetikasektoris on 2030. aastaks vaja taastuvenergia võimsust kolmekordistada ja energiatõhusust kahekordistada. Nendele eesmärkidele keskendumine on ülioluline, et tõrjuda globaalset temperatuuritõusu, mis prognoosi kohaselt võib tõusta 2,1 kraadi võrra 2,8 kraadini, kui kõik aruanded täidetakse 2,8 kraadi võrra. Tagesschau.
Arenenud riigid on surve all kolmekordistada oma kliimaabi 2030. aastaks vähemalt 120 miljardi dollarini, samas kui EL teeb ettepaneku anda igal aastal vähemalt 300 miljardit dollarit. Need nõudmised näitavad vajadust tegutseda rahvusvahelises kliimapoliitikas.
Üldiselt on Belémis toimuv maailma kliimakonverents ülemaailmsete kliimakaitsealaste jõupingutuste jaoks ülioluline punkt. Lähipäevad näitavad, kas asjaomased riigid suudavad astuda konkreetseid ja siduvaid samme õiges suunas, et tõhusalt võidelda kliimamuutustega.