Grazi märatsemine: andmekaitse ebaõnnestus – kurjategija vabastati hoiatusest hoolimata!

Grazi märatsemine: andmekaitse ebaõnnestus – kurjategija vabastati hoiatusest hoolimata!

Tulistamine Grazis on Austriat šokeerinud ja tekitab tõsiseid küsimusi võimude ebaõnnestumise kohta. Kurjategija, 21-aastane mees, tunnistati ekspertiisi käigus vaimselt kõlbmatuks. Sellest liigitusest hoolimata õnnestus tal relvi osta legaalselt, sest teavet tema vaimse ebastabiilsuse kohta privaatsuseeskirjade tõttu ei avalikustatud. See tõi kaasa avaliku pahameele. Steiermarki kuberner ja endine kaitseminister Mario Kunasek väljendas muret tõhusate turvameetmete pärast ning kutsus üles vaatama läbi teabe jagamise eeskirju. teatab, et....

20. juunil 2015 muutis kurjategija Grazi kesklinna lahinguväljaks. Ta sõitis kahetonnise maastikuautoga spetsiaalselt jalakäijate aladele ja kõnniteedele, jahtides asjasse puutumata möödujaid. Traagiliselt hukkus selles märatsemises kolm inimest, sealhulgas nelja-aastane poiss. Veel 36 inimest sai vigastada, mõned neist raskelt. Grazi linn oli mitu nädalat eriolukorras, samal ajal kui matusemarsil osales üle 10 000 inimese teatab, et....

Vaimne tervis ja avalik turvalisus

Sündmused tõstatavad küsimuse, kuivõrd on vaimne tervis ühiskonnas ja võimuorganites piisavalt prioriteetne. Vaimuhaigused moodustavad kuni 25% Euroopa piirkonna haiguskoormusest, mis kujutab endast märkimisväärset rahvatervise probleemi. WHO ja EL on välja töötanud meetmed selle probleemi lahendamiseks ja vaimse tervise edendamiseks. See hõlmab ka Euroopa vaimse tervise deklaratsiooni, mis võeti vastu 2005. aastal ja hõlmab mitmeid tegevusvaldkondi, sealhulgas tervise edendamist ja enesetappude ennetamist. sellest teavitatud....

Tuleb veel märkida, et tulistaja Alen R.-l oli enne süüdimõistetud tegusid raske vaimuhaigus, kuid seda raviti ja jälgiti ebapiisavalt. Tema vaimset seisundit arutati hiljem kohtuprotsessi ajal. Mõned eksperdid olid tunnistanud, et ta oli vaimselt ebakompetentne, teised aga pidasid teda vastutavaks. Lõppkokkuvõttes mõisteti talle "planeeritud massimõrva" eest eluaegne vangistus ja ta on sellest ajast keeldunud ravist, mis halvendas tema olukorda veelgi.

Märgid olemasolevale muudatuse vajadusele

Hiljutised juhtumid näitavad, et olemasolevad vaimse tervise ja teabe jagamise seadused tuleb ümber mõelda. Selgus, et hoolimata psühholoogilisest ajaloost suutis kurjategija relvi soetada ja nende kasutamisel lõpuks surmavat jõudu kasutada. Sellised reformikutsed, nagu Mario Kunasek, võiksid olla esimene samm õiges suunas, et vältida sarnaseid tragöödiaid tulevikus.