FPÖ-Schnedlitz: Karneri varjupaigastatistika on eksitav PR-saade!

FPÖ-Schnedlitz: Karneri varjupaigastatistika on eksitav PR-saade!

FPÖ peasekretär Michael Schnedlitz kritiseeris 24. augustil 2025 teravalt ÖVP siseministri Gerhard Karneri asüülipoliitikat. Oma avalduses kirjeldas Schnedlitz Karneri enesekiitust kui "propagandaetendust" ja "jultunud silmapesu". Ta kritiseeris Karneri loetletud küüditamise õnnestumisi ja kirjeldas neid eksitavatena. Eelkõige ei peeta esinduslikuks hinnangut väljasaatmiste arvule, kuna paljud väljasaatmised puudutavad eelkõige EL-i ja naaberriikide kodanikke.

Praegused arvud muudavad arutelu varjupaigapoliitika üle veelgi plahvatuslikumaks. 2025. aasta esimesel poolel saadeti välja vaid 13 afgaani, samal ajal taotles asüüli üle 3000 afgaani. Schnedlitz hoiatas ka perekondade taasühendamise eelseisva suurenemise eest. Väidetavalt on see seotud Euroopa Kohtu otsusega, mis annab Afganistani naistele varjupaigaõiguse.

Repatrieerimise probleem

FPÖ kritiseerib lisaks tõsiasja, et puudub korralik repatrieerimisprogramm ja süürlaste repatrieerimine pole statistikas nähtav. Peasekretär kutsus üles muutma põhjalikult varjupaigapoliitikat ja näeb vajadust rajada "Austria kindlus" koos "rahvakantsleri" Herbert Kickliga.

Euroopa tasandil on fookuses ka arutelu tagastamiste üle. EL-i voliniku Magnus Brunneri esitletud seaduseelnõu kohaselt on tagasilükatud varjupaigataotlejate puhul kavas kiirem väljasaatmine. Praegu lahkub EL-ist vaid iga viies riigist lahkuma sunnitud inimene ning surve EL-i Komisjonile kasvab, eriti arvestades varasemaid rünnakuid riigist lahkuma sunnitud kurjategijate poolt.

Kavandatavad EL meetmed

Repatrieerimisega seotud probleemide lahendamiseks kavandab EL selliseid meetmeid nagu väljasaatmiskeskuste rajamine väljaspool ELi. Neile tuleks anda õiguslik alus tagasilükatud varjupaigataotlejate sinna toomiseks. Lisaks tuleks väljasaatmisotsuseid tunnustada kogu ELis, et suurendada tagasisaatmiste arvu. Arutelu all on ka väljasaatmiseni kinnipidamise ühtsem kohaldamine ja mõjutatud isikute pikemad sissesõidukeelud.

Kavandatud meetmed on aga vastupanu all. Kriitikud, nagu roheliste Euroopa Parlamendi liige Erik Marquardt, hoiatavad pagulaste õiguste võimalike rikkumiste eest. Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mida tugevdatakse ELi toimimise lepingu artikliga 80, jääb ELi põhieesmärgiks, et tagada solidaarsuse põhimõte ja vastutuse õiglane jaotus liikmesriikide vahel. Selle õigusliku raamistiku peavad veel heaks kiitma liikmesriigid ja Euroopa Parlament.

Praegust arengut silmas pidades on selge, et tõeliselt turvalise ja õiglase varjupaigapoliitika elluviimiseks on vaja kiiresti tegutseda nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Siiski on lähenemisviisid märkimisväärselt erinevad ja jäävad tõenäoliselt poliitilises arutelus vastuoluliseks teemaks.

OTS teatab, et…
Tagesschau keskendub...
Europarl annab ülevaate…