Eksperdid hoiatavad: Austria eelarveplaan ähvardab kriitilise puudujäägi piiriga!

Eksperdid hoiatavad: Austria eelarveplaan ähvardab kriitilise puudujäägi piiriga!

Teisipäeval, 2. juunil 2025 koguneb eelarvekomisjon traditsioonilisele eelarvekuulamisele. Kutsutud eksperdid on valitsuse eelarveprojektile juba eelnevalt kõvasti kriitikat avaldanud. Eksperdid nõustuvad, et kavandatud meetmed ei ole lähiaastate finantsprobleemide ületamiseks piisavad. Rahandusminister Markus Marterbauer (SPÖ) prognoosib eelarvepuudujäägiks, mis väheneb 4,7 protsendilt 4,5 protsendile SKTst. Järgmiseks aastaks on oodata 4,2% puudujääki, kusjuures mõlemad näitajad ületavad tunduvalt EL-i poolt seatud 3% piiri.

Seda olukorda arvestades võiks EL algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse enne suve. Finantssurve leevendamiseks on 2023. aastaks planeeritud kokkuhoid seitse miljardit eurot ja 2026. aastaks 10,3 miljardit eurot. Suurima säästu peaks saavutama kliimaboonuse kaotamine ja rahastamise kärpimine.

Ekspertide kriitika

Eelarvenõukogu juht Christoph Badelt kutsus istungil üles võtma rohkem meetmeid ja rõhutas, et 2028. aastaks alla 3% defitsiidi piiri naasmiseks on vaja veel "palju teravaid ja ebameeldivaid poliitilisi otsuseid". Hädasti on vaja reforme ka pensioni- ja tervishoiuvaldkonnas. Roheliste kutsutud Margit Schratzenstaller Wifost näeb kliimameetmete kärpeid "langetajana", kuid hindab eelarvet üldiselt positiivseks. Ta rõhutab vajadust suurendada tulusid.

Monika Köppl-Turyna väljendab NEOSi nimel muret struktuurireformide puudumise ja tõusva maksumäära pärast. Ta peab konsolideerumisteed ebareaalseks ja kutsub üles säästma 2028. aastaks veel viis miljardit eurot. Martin Gundinger Austria Majanduskeskusest, mille pakkus välja FPÖ, kritiseerib samuti valitsuse suuri kulutusi ja kasvavat võlga.

SPÖ poolt üles seatud Georg Feigl Töökojast kritiseerib jõukate kodanike ebapiisavat koormust ja ülemääraseid kärpeid, mis mõjutavad madalama sissetulekuga gruppe.

Eelarve väljatöötamine ja EL nõuded

Arutelu eelarvearengute üle käib föderaalvalitsuse kasvava netofinantseerimisvajaduse kontekstis, mis peaks 2024. aasta üheksa kuuga jõudma 15,4 miljardi euroni. Väljamaksed on juba 13,1% suuremad kui eelmisel aastal, peegeldades pensionikoormuse tõusu ja suuremaid kulutusi muudes valdkondades. Samal ajal on tulude areng olnud nõrk, eriti müügimaksude ja kinnisvaramaksude osas. Selle taustal eeldavad erinevad institutsioonid Maastrichti puudujäägiks 2024. aastal 3,3–3,9% SKTst.

29. aprillil 2024 EL-i ministrite nõukogus otsustatud stabiilsuse ja kasvu pakti reform mõjutab liikmesriikide eelarvehaldust veelgi. Selle reformi eesmärk on lihtsustada riigivõla ja eelarvepuudujäägi eeskirju, võttes samal ajal rohkem arvesse riikide individuaalset olukorda. Tulevikus peavad suure võlakoormusega riigid vähendama oma võla suhet igal aastal 1%, riigid, mille võla tase jääb 60–90% vahele, aga 0,5% võrra. Kriitikud hoiatavad aga, et need reeglid võivad takistada vajalikke investeeringuid kliimakaitsesse ja sotsiaalvaldkonda.

Ärakuulamisel eeldatakse, et eelarveprojekti menetletakse seejärel peatükkide kaupa eelarvekomisjonis. Arutelu täiskogu istungil algab 16. juunil, esimesena tuleb vastu võtta eelarvega kaasnev seadus; Lõplik otsus topelteelarve kohta on kavandatud 18. juuniks.

Üldiselt on selge, et Austria valitsus seisab silmitsi väljakutsega mitte ainult järgida EL-i nõudeid, vaid võtta arvesse ka tulist poliitilist arutelu ja erinevaid ekspertarvamusi, et koostada jätkusuutlik ja tulevikku suunatud eelarveettepanek.