Surve varjupaigataotlejatele: ELi reformid näitavad esialgset edu!

Surve varjupaigataotlejatele: ELi reformid näitavad esialgset edu!

Surve varjupaigataotlejatele ELis avaldab üha enam mõju ja soodustab integratsiooni. Exxpressi hiljutiste teadete kohaselt ei maksta enam tingimusteta sotsiaaltoetusi, mis pakub varjupaigataotlejatele täiendavaid stiimuleid integreerumiseks. Selle meetme eesmärk on saavutada parem kohanemine ELi sotsiaalse ja majandusliku raamistikuga.

Lisaks on fookuses EL-i varjupaigapoliitika teema. ELi eesmärk on tagada kolmandate riikide kodanikele rahvusvaheline kaitse. Nende jõupingutuste keskne element on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS) loomine, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) õiguslikul alusel. ELi toimimise lepingu artiklid 67, 78 ja 80 kehtestavad selle õigusliku raamistiku, mis on koostatud vastavalt 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 1967. aasta protokollile, nagu selgitatakse Euroopa Parlamendi veebisaidil.

Varjupaigapoliitika arendamine

ELi varjupaigapoliitika areng on viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud. 1993. aasta Maastrichti leping tõi valitsustevahelise koostöö ELi institutsioonilisse raamistikku. 1999. aasta Amsterdami leping laiendas ELi institutsioonide volitusi varjupaigaalaste õigusaktide väljatöötamiseks. Oluliseks sammuks oli kaasotsustamismenetluse kasutuselevõtt 2005. aastal, mis võimaldab liikmesriikidel varjupaigaküsimusi ühiselt otsustada.

Tampere programm 1999. aastal nägi ette esimese suurema sammu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamiseks kahes etapis, sealhulgas varjupaigataotluste läbivaatamise kriteeriumide ja menetluste kehtestamise. Lisaks nõuti 2004. aasta Haagi programmis, et teise etapi vahendid tuleks vastu võtta 2010. aasta lõpuks.

Reformialgatused ja väljakutsed

Reformipüüdluste osana algatati 2020. aastal uus rände- ja varjupaigapakett, mille eesmärk on reformida Euroopa ühise varjupaigasüsteemi. Oluliseks uuenduseks on Euroopa Liidu Varjupaigaagentuuri (EUAA) loomine, mis toetab liikmesriike varjupaigamenetlustes. 14. mail 2024 võeti vastu kümme uut õigusakti varjupaiga- ja rändehalduse reformimiseks.

Nende meetmete rahastamise tagab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), mida 2021-2027 eelarves suurendati 9,9 miljardi euroni ja mida toetavad muud EL-i rahastamisvahendid.

Paralleelselt nende arengutega tekitas Ühendkuningriigis tuliseid arutelusid hiljutine Suurbritannia sooline otsus, mis määratleb soolise identiteedi bioloogilistel omadustel põhinevatena. Need arutelud mõjutavad ka sotsiaalset raamistikku, milles varjupaigataotlused ja integratsioonimeetmed arenevad.

Lisaks plaanib EL saavutada Venemaalt pärit gaasi täieliku keelustamise. See ei aita mitte ainult lõpetada energiasõltuvust, vaid ka suurendada survet Moskvale. Nagu Exxpress teatab, on see osa laiemast strateegiast, mis võtab arvesse nii geopoliitilisi kui ka sotsiaalseid aspekte.