Koprad rünnaku all: Kärnteni valitsus kavandab jõhkraid tapmisi!

Koprad rünnaku all: Kärnteni valitsus kavandab jõhkraid tapmisi!

Võitlus kobraste ellujäämise nimel Kärnteni kandis on jõudmas hoo sisse. Valju Dolomiidi linn Kärnteni osariigi valitsus plaanib kohandada kopramäärust, mis võimaldab järgmise viie aasta jooksul tappa kuni 740 kobrast. See otsus ei tekita mitte ainult keskkonnakaitsjates elevust, vaid tõstatab ka põhimõttelisi küsimusi liigikaitse kohta.

Kärnteni kobraste populatsioon on praegu umbes 1500 looma. Kui osariigi valitsus peab meedet vajalikuks kobraste tekitatud kahju reguleerimiseks, siis WWF kritiseerib plaane kui massilist rünnakut liigikaitse vastu. WWF-i ekspert Sarah Layendecker rõhutab, et lubatud tapmiste arvu aastas tuleb enam kui kahekordistada, ilma et oleks ette nähtud üksikjuhtumite läbivaatamine, mida Euroopa seadus nõuab.

Ökosüsteem ja bioloogiline mitmekesisus

Kopratel on ökosüsteemis oluline roll, eriti arvestades praegust kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisi. Metsloomabioloog Brigitte Komposch selgitab, et kopra populatsioon on reguleeritud ilma looduslike vaenlasteta ning sellised tegurid nagu territooriumi hõivatus võivad mõjutada loomade sigimist. Seetõttu on populatsiooni säilitamine oluline ka ökosüsteemi tervise seisukohalt.

Lisaks nõuavad keskkonnakaitsjad kaldaalade loomist, mis parandavad kliimat ja edendavad bioloogilist mitmekesisust, aidates samal ajal vähendada vees leiduvaid saasteaineid. Valju Dolomiidi linn ÖVP piirkonnanõunik Martin Gruber teatab, et kobraste tekitatud kahjud on kaheksa korda kasvanud. See näitab survet, mida osariigi valitsus avaldab kiirete ja tõhusate meetmete võtmiseks.

Kriitika ja alternatiivsed lahendused

WWF nõuab kavandatava määruse tagasivõtmist ja kobrastega tegelemise ümbermõtlemist. Keskkonnakaitsjate silmis on see määrus vaid osa laiemast strateegiast, mis hõlmab ka ulatuslikku sekkumist teiste kaitsealuste liikide, näiteks huntide ja saarmate populatsiooni. Varem on Conibear püünised heaks kiidetud ka saarma kogumiseks, mis rikub Austrias loomade heaolu eeskirju.

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest tulenevad probleemid on olulised mitte ainult kohalikul, vaid ka globaalsel tasandil. ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärk on taastada 2050. aastaks ülemaailmsete ökosüsteemide vastupidavus ja piisav kaitse. See hõlmab ka seda, et vähemalt 30 protsenti ELi mere- ja maismaaaladest tuleks kaitsta, et võtta arvesse elupaikade mitmekesisust, näiteks käesolevat. EL parlament on määranud.

Üldiselt on Kärnteni looduskaitselised mured majanduslikele huvidele vastandatud. Tulevased arengud koprapopulatsiooni majandamisel ei määra mitte ainult nende loomade tulevikku, vaid neil on ka kaugeleulatuvad mõjud kogu piirkonna ökosüsteemile.