100 päeva valitsust: edusammud põllumeeste jaoks või seisak Austrias?

100 päeva valitsust: edusammud põllumeeste jaoks või seisak Austrias?

6. juunil 2025 vaatab Austria tagasi üle 100 päeva äsja moodustatud valitsusele. Olulised tegijad valitsuskoalitsioonis on Elisabeth Stocker (ÖVP), Andreas Babler (SPÖ) ja Beate Meinl-Reisinger (NEOS). Valitsus on seadnud endale kõrged eesmärgid: lubab elanikkonnale edusamme, läbipaistvust ja reforme. Kuid küsimus on selles, kas need lubadused toovad kodanike ja ühiskonna jaoks tegelikult kaasa muutusi. Kriitikud kardavad, et vaatamata teadaannetele napib konkreetseid meetmeid.

Olukord on eriti keeruline kohalikele põllumeestele. Nad seisavad silmitsi mitmete raskustega, mis ohustavad nende olemasolu. Kõrged energiahinnad, suurenevad keskkonnaregulatsioonid, odavnev import Ukrainast ja valitsusväliste organisatsioonide kasvav mõju avaldavad põllumeestele survet. Paljud neist võitlevad ellujäämise nimel, millel on ka poliitiline mõõde: maapiirkondade keskklassi kokkuvarisemisel võivad maaühiskonnale olla kaugeleulatuvad tagajärjed.

Fookuses ELi poliitika ja jätkusuutlikkus

Euroopa tasandil on EL välja andnud põhjalikud keskkonnakaitsestandardid määruste ja direktiivide kujul. Nende määruste rakendamine on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik. Eesmärk on tagada keskkonnakaitse miinimumstandardid ja vältida "keskkonna dumpingut". ELi poliitika keskne punkt on ühine põllumajanduspoliitika (CAP), mille eesmärk on toetada põllumehi, tagada stabiilne toiduga varustatus ja võidelda kliimakriisiga. Sellega seoses otsustati liidukantselei teatel vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55%, mis on osa ELi kliimaneutraalsuse strateegiast aastaks 2050.

Austria valitsuse eesmärk on saavutada 2040. aastaks kliimaneutraalsus, et täita EL-i nõudeid. See eesmärk on fikseeritud föderaalses põhiseaduslikus seaduses ja seda toetab kliimakaitseseadus (KSG), mis on kehtinud alates 2011. aastast. Austria järgib „kahe samba põhimõtet”, mis hõlmab nii kliimakaitset kui ka kliimamuutustega kohanemist.

Kliimamuutused ise on Austrias juba selgelt näha: aasta keskmise temperatuuri tõus peaaegu kahe kraadi võrra alates 1980. aastast, kuumade päevade sagenemine ja lumikatte kestuse lühenemine on nähtavad märgid. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnangul on need arengud murettekitavad ja rahvusvaheliselt kehtivate kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja tegutseda. Eesmärk on piirata globaalset temperatuuritõusu pikemas perspektiivis.

Austria ambitsioonid ÜRO Julgeolekunõukogus

Teise poliitilise tõukejõuna taotleb Austria kohta ÜRO Julgeolekunõukogus. NEOS on kirjeldanud seda kui välispoliitilist verstaposti, samas kui kriitikud peavad algatust maksumaksja raha raiskamiseks. Kavandatav koht Julgeolekunõukogus tekitab küsimusi Austria tegeliku kasu ja mõju kohta. Selline samm võib aga tugevdada riigi rahvusvahelist rolli ja vajaks laialdast poliitilist toetust.

Austria seisab silmitsi väljakutsega siduda oma sisepoliitilised lubadused EL-i välisnõuete ja ülemaailmsete kliimaeesmärkidega. Lähikuudel on otsustava tähtsusega see, kas valitsus suudab need keerulised probleemid edukalt kombineerida, lahendades samal ajal kohalike põllumeeste ja elanikkonna ees seisvaid väljakutseid.