Viin rakendab ettevaatusabinõusid: joogiveevarud püsivad stabiilsena ka kuuma ilmaga!

Viin rakendab ettevaatusabinõusid: joogiveevarud püsivad stabiilsena ka kuuma ilmaga!

Austria joogiveevarustus on vaatamata kliimamuutustest tulenevatele väljakutsetele endiselt heas positsioonis. Viini pressibüroo teatel on aga päevakorras temperatuuri tõus, pikemad kuivaperioodid, tugevad vihmasajud ja põhjavee taseme langus. Nii veeminister Norbert Totschnig kui ka Viini linn ja Austria Gaasi- ja Veeühendus (ÖVGW) nõuavad seetõttu suuremaid investeeringuid veevarustussüsteemidesse, et tagada joogivee kvaliteet ja kättesaadavus pikemas perspektiivis.

Uutele väljakutsetele vastu astumiseks edendab veeministeerium avaliku varustusvõrgu laiendamist. See hõlmab täiendavate kaevude ja allikahaarde rajamist ning omavahel ühendatud torustike laiendamist. Alates 1993. aastast on ellu viidud üle 17 400 projekti kogumahuga ligikaudu 5,6 miljardit eurot, millest ligi miljard eurot on rahastanud BMLUK.

Vajalikud investeeringud ja taristuprojektid

Vajalike investeeringute võtmenäide on Schafbergi veepaagi laiendamine Viinis, mis läheb hinnanguliselt maksma umbes 20 miljonit eurot. 2023. aastal esitleti üleriigilist joogivee turvalisuse kava, mis sisaldab olulisi ettevaatusabinõusid ja tegevussoovitusi. Üks osa sellest plaanist on 5-punktiline programm joogiveega varustatuse tagamiseks pikaajaliselt, mis hõlmab ka elanikkonna teadlikkuse tõstmist joogivee väärtusest.

Veevarustuse ja selle tähtsuse kohta teabe saamiseks on saadaval teabeplatvormid, nagu "Wasseraktiv" ja "gen blue". Viin investeerib ka kuni 100 miljonit eurot aastas oma joogivee infrastruktuuri parandamisse. Prognoosid näitavad, et Grazi linn võib 2050. aastaks suureneda, mis tooks kaasa veenõudluse suurenemise umbes 15 protsenti.

Globaalsed väljakutsed ja vastupidavad strateegiad

Kliimamuutused seavad väljakutseid ka Saksamaa veetarnijatele. Saksamaal on paljud taristusüsteemid vananenud ega ole loodud vastama kasvavatele nõuetele. Innovaatilised tehnoloogiad, nagu kiirtuvastus- ja hoiatussüsteemid ning võrguseire, muutuvad infrastruktuuri moderniseerimiseks üha olulisemaks. Kliimamuutuste alalise komitee aruanne näitab piirkondlikke erinevusi sademete hulgas ja ennustab Saksamaal sajandi keskpaigaks keskmise aastase sademete hulga suurenemist kuni 15 protsenti, nagu DVGW reports-management.

2018. aasta kuiv aasta oli Saksamaal veetöötluse jaoks oluline stressitest. Pikad kuivad faasid ja kõrged temperatuurid suurendasid veevajadust, mis tõi kaasa rekordilise igapäevase veetarbimise taseme. DVGW kutsub üles veetarnijaid põhjalikult uurima, et tagada nende vajalike koondamiste ja süsteemireservide olemasolu.

Hädavajalik on arutelu joogiveevarustuse prioriteedi üle teiste veekasutusviisidega võrreldes ning vee kvaliteedi selgitamine, eriti põllumajanduslikul eesmärgil. Tõhus hädaolukorraks valmisoleku planeerimine peab selgitama vastutust ja parandama veetarnijate, omavalitsuste, ametiasutuste ja katastroofitõrje koordineerimist, et tulla toime tulevaste väljakutsetega – see strateegia kajastub ka [DVGW] aruteludes.