Riigieelarve surve all: Matle nõuab enne reedet kompromissi!

Riigieelarve surve all: Matle nõuab enne reedet kompromissi!

24. novembril 2025 on Austrias toimuva poliitilise arutelu keskmes osariikide ja omavalitsuste rahandus. Viimane läbirääkimiste voor föderaal-, osariigi ja kohalike omavalitsuste vahel tuli lühikese etteteatamisega katkestada, mis õhutas hirmu eelarvedefitsiidi pärast. Tirooli kuberner Mattle ütles, et osariikide ja omavalitsuste puudujääk võib olla kuni kaks miljardit eurot suurem kui algselt arvati. Üldine puudujääk tõuseb prognooside kohaselt 4,9 protsendini SKTst, ületades 4,5 protsendi eesmärki ja ei suuda täita ELi eelarvepuudujäägi raamistiku eesmärki, milleks on kolm protsenti. Selline ebarahuldav olukord rõhutab poliitiliste sidusrühmade vahelise kompromissi kiireloomulisust.

Mattle usub, et föderaalvalitsus peab osariike ja omavalitsusi vastu võtma. Ta kutsub üles leidma elujõulist lahendust, mis vastaks rahalistele nõuetele ja arvestaks samal ajal riigieelarvete konsolideerimisega, kuna avalikul sektoril ei ole lubatud kulutada rohkem, kui ta sisse võtab. Viini linna rahandusnõunik Nora Novak on optimistlik, et leitakse lahendus, mis tunnustab liidumaade teenuste rahastamist. Samas rõhutab Alam-Austria rahandusminister Kasser, et peamine vastutus riigivõla eest lasub föderaalvalitsusel ning kutsub üles jagama läbirääkimistel ülesandeid ja rahalist katet õiglaselt.

Riigi rahanduse väljakutsed

Stabiilsuspakt, mis reguleerib kohalike omavalitsuste võlavõimalusi, tuleb EL-ile edastada aasta lõpuks. Praeguses olukorras kirjeldab Tirooli kuberner konsolideerimisprotsessi kui alternatiivi. Arvestades järsult kasvavaid kulutusi tervishoiu, hoolduse ja lastehoiu valdkonnas, on paljude liidumaade jaoks ülioluline jõuda läbirääkimistel elujõulise lahenduseni.

Majandusolukord EL-is on pingeline, sest mitmed liikmesriigid ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Vastavalt Destatis on EL-i liikmesriigid kohustatud säilitama riigieelarve puudujäägi maksimaalselt 3% SKTst ja võlatase kuni 60% SKTst. Saksamaa saavutas 2024. aastal puudujäägi -2,8% SKTst, kuid sellised riigid nagu Rumeenia (-9,3%) ja Prantsusmaa (-5,8%) ületasid selle piiri, mis võib kaasa tuua ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse.

Stabiilsuse ja kasvu pakti reform

Stabiilse finantsraamistiku vajadust rõhutavad praegused muudatused stabiilsuse ja kasvu paktis (SGP). 30. aprillil 2024 jõustuvad uued reeglid, mille eesmärk on tagada eelarvedistsipliin ja stabiilne riigi rahandus Euroopas, edendades samal ajal reforme ja investeeringuid. Need reformid algatati pärast COVID-19 pandeemiat ja geopoliitilisi sündmusi ning rõhutavad võlataseme ja puudujäägi vähendamise kiireloomulisust.

Reformiga nähakse ette ennetav ja korrigeeriv osa, kusjuures ennetava osa eesmärk on vältida ülemäärast eelarvepuudujääki. Liikmesriigid peavad esitama keskpika perioodi eelarvepoliitika-struktuurikavad, samas kui parandusosa sisaldab sätteid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta, mida kohaldatakse puudujäägi kontrollväärtuse ületamisel. See rõhutab vajadust tegutseda, sest 11 liikmesriigi puudujääk oli 2022. aastal üle 3% SKTst, mis seab ohtu eeskirjade usaldusväärsuse. Nende finantsraamistiku tingimuste põhjalik mõistmine on eelseisvate läbirääkimiste jaoks Austrias ülioluline.