Suche
Mein Konto
Skandaal SOS-lastekülas: endine töötaja seksuaalse kallaletungi eest kohtus
Kohtu all on sotsiaaltöötaja, keda süüdistatakse poisi seksuaalses ärakasutamises. ÖVP kutsub üles moodustama sõltumatu komisjoni.
Skandaal SOS-lastekülas: endine töötaja seksuaalse kallaletungi eest kohtus
Endine sotsiaaltöötaja on Viinis kohtu all pärast seda, kui teda süüdistati aastatel 2021 ja 2022 14 rünnaku toimepanemises poisi vastu. Need tõsised süüdistused on seotud seksuaalaktidega 12-aastase elanikuga selles asutuses, kus süüdistatav oli hooldaja. Väidetavalt esines tegusid vähemalt kolmel korral, nii lapse ärkveloleku kui ka uneajal. See ei tõstata mitte ainult juriidilisi, vaid ka sügavaid eetilisi küsimusi. Kleine Zeitung teatab, et intsidendid leidsid aset asutuses, mis peaks pakkuma lastele kaitset ja tuge.
Süüdistused on vallandanud poliitilisel maastikul reaktsioone. Viini ÖVP perekonna pressiesindaja Sabine Keri on kutsunud SPÖ-st ja Neosest koosnevat linnavalitsust üles looma sõltumatut komisjoni. Selle komisjoni eesmärk on mitte ainult toetada kannatanuid, vaid ka toimida keskse kontaktpunktina, et vältida sarnaseid intsidente tulevikus.
Laste heaolu ja lastekaitse taust
Laste kaitsmine ja nende heaolu tagamine on olulised sotsiaalsed ja juriidilised küsimused. Saksamaal on tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvi 1631 lõikes 2 sätestatud õigus vägivallavabale haridusele alates 2000. aastast. Füüsiline karistamine ja psühholoogiline kahjustamine on selgesõnaliselt keelatud ja rikuvad ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Riigil on kohustus kaitsta lapsi nende heaolu ähvardavate ohtude eest, nagu ütleb põhiseaduse artikli 6 lõike 2 lause 2. Need õigusraamistikud ei ole mõeldud mitte ainult laste kaitse tagamiseks, vaid ka abi ja tuge pakkuma probleemsete olukordade lahendamisel. bpb.de pakub teavet arengute kohta Saksamaal ja sellega seotud väljakutsete kohta lastekaitsesüsteemis.
2022. aastal registreeriti Saksamaal umbes 62 300 lapse ohustamise juhtumit, mis on kõrgeim tase alates 2012. aastast. Hooletussejätmine oli kõige levinum põhjus (59%), millele järgnesid psühholoogiline väärkohtlemine (35%) ja füüsiline väärkohtlemine (27%). Need murettekitavad arvud rõhutavad, kui kiiresti on vaja tugevdada laste õigusi ja kaitset ning võtta asjakohaseid meetmeid, et vabastada lapsed riskantsetest elusituatsioonidest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et praegune Viini endise sotsiaaltöötaja juhtum ei näita mitte ainult individuaalseid tragöödiaid, mis võivad hoolekandeasutustes ette tulla, vaid nõuab ka vajadust lastekaitsesüsteemide edasise ülevaatamise ja tugevdamise järele. Juhtum võiks olla laiemate lastekaitsereformide katalüsaatoriks.