Veeuputuse purskkaev särab taas: kultuurimälestis Perelsplatzil renoveeritud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Perelsplatzi renoveeritud purskkaev purskab taas. Kultuurimälestise taastamiseks läks 160 000 eurot.

Veeuputuse purskkaev särab taas: kultuurimälestis Perelsplatzil renoveeritud!

Veeuputuse purskkaev Perelsplatzil on tagasi! Muljetavaldav kultuurimälestis pulbitseb taas alates 9. oktoobrist, kuigi hooaeg hakkab lõppema. Umbes 160 000 eurot maksma läinud ulatuslik renoveerimine annab 1895. aastast pärit majesteetlikule purskkaevule uue sära. See skulptor Paul Aichele projekteeritud hoone tõmbab tähelepanu mitte ainult oma ajaloo, vaid ka sümboolse esitusega. Purskkaevu tipus kallistab ema oma last kaitseks, samal ajal kui pildilt väljub mees surnud naisega süles – pilt, mis võiks panna mõtlema.

"Ajatu teema," märkis korra ja keskkonna eest vastutav linnanõunik Saskia Ellenbeck (Rohelised) ning viitab praegustele väljakutsetele, millega paljud inimesed silmitsi seisavad. See dramaatiline stseen tuletab meelde, et isegi tänapäeval võivad üleujutused inimestele tohutuid väljakutseid esitada. Purskkaevu taga on sündmusterohke ajalugu; 1931. aastal leidis see oma koha Perelsplatzil, mis oli siis veel Maybachplatzi nime all.

Ulatuslikud renoveerimistööd

Aastate jooksul on ajahambad jätnud oma jälje. "See ei olnud enam ilus: kasvanud sambla, pragude ja tehnoloogiaga oli probleeme," teatas Ellenbeck. Purskkaevu taas vormi saamiseks tuli pardale tuua erinevaid koostööpartnereid. Looduskivi renoveerimise finantseerimise võttis enda kanda senati linnaarengu osakond, olulisel määral mõjutas tööd mälestisekaitseamet. Berliner Wasserbetriebe võttis enda peale kogu basseinipõranda renoveerimise ja hoolitses selle eest, et vesi saaks tulevikus taas ohutult mullitada.

Viimastel aastatel on investeeritud ka Perelsplatzi aiamonumendi infrastruktuuri. Radade uuendamiseks, taimede pügamiseks ja põõsaste istutamiseks kulus ligikaudu 700 000 eurot. Need meetmed põhinesid Fritz Zahni ajaloolisel mudelil, kes vastutas väljaku kujundamise eest 1904. aastal. Zahn lõi pinkide ja lilledega kaunistustega sõbraliku ruumi, mis pakkus kiiret ühendust tollase raudteejaamaga. Tema kujundusse kuulus ka mänguväljak, mida peeti tollal väga kaasaegseks ja mis on tänapäevalgi lastele fookuspunktiks.

Elav lugu

Maybachplatz nimetati 1961. aastal ümber vastupanuvõitleja Friedrich Justus Leopold Pereli auks, kelle mälestuseks on mälestustahvel ka tema kunagise keskkooli juures. Perel õppis 1920. aastatel keskkoolis, mida praegu kasutatakse Friedrich Bergiuse keskkoolina. Väljak ja purskkaev pole seetõttu mitte ainult kaunis vaatamisväärsus, vaid ka oluline osa kohalikust ajaloost ja identiteedist.

Üleujutuse purskkaev, tähelepanuväärse väärtusega kunstiteos, on hiljutise renoveerimise käigus saanud uue elu ja hämmastab loodetavasti paljusid tulevasi põlvkondi. Vastutavad võimud on oma pühendumusega uuendanud mitte ainult purskkaevu, vaid ka kogu selle ümbrust, muutes väljaku Friedenau elanikele ja külalistele veelgi atraktiivsemaks, mis ühtlasi meenutab ka meie aja põletavate probleemide sügavamat tähendust. Selle kauni ruumi nimel tehtud pingutused näitavad, kui oluline on kultuuripärandi säilitamine ja selle eest hoolitsemine.