Õpilased kurdavad puudujääkide üle meediahariduses: tehisintellekt ja andmekaitse on ammu käes!

Õpilased kurdavad puudujääkide üle meediahariduses: tehisintellekt ja andmekaitse on ammu käes!

Saksa lastefondi praegusest aruandest selgub, et paljud Saksamaa õpilased tajuvad oma meediahariduses olulisi lünki. Uuring, mis hõlmas 3218 last ja noort vanuses 10–17, näitas, et üle kolmandiku küsitletutest ütles, et nad ei ole tehisintellektiga tegelemise võimalustest ja riskidest piisavalt informeeritud.

Murettekitav arv, 63 protsenti lastest, ütles, et nad õppisid koolis liiga vähe tehisintellekti võimalustest ja ohtudest. Samuti on ebapiisavalt käsitletud asjakohaseid teemasid, nagu andmekaitse, nagu märkis 52 protsenti küsitletutest. Õpilased igatsevad ka ruume, kus nad saavad katsetada uusi tehnoloogiaid, mis kajastub 55 protsendi vastustest.

Erinevad arusaamad liidumaades

Uuringutulemused näitavad ka märkimisväärseid erinevusi liidumaade vahel. Näiteks Baierimaal ütleb 50 protsenti vastanutest, et omandab koolis piisavalt teadmisi tehnoloogiast ja digivahenditest, samas kui Saksi-Anhaltis teeb seda vaid 33 protsenti. Nendes piirkondades on meediahariduses tõsiseid erinevusi, eriti tehisintellektiga tegelemisel.

Teaduslikult oluline on tõdemus, et nooremad õpilased, eriti algkoolis, väidavad harvemini, et on omandanud tehisintellekti kohta piisavalt teadmisi. Vaid 18 protsenti algkooliõpilastest tunneb end hästi informeerituna. Uuring näitab, et teadmised meediast ja tehnoloogiatest suurenevad koos vanusega. 15–17-aastaste seas teatab 45 protsenti juba piisavatest teadmistest.

Saksa Lastefondi föderaalne tegevdirektor Holger Hofmann rõhutab olukorra kiireloomulisust: "See peab andma meile mõtlemisainet, kui õpilased tunnevad kooli meediahariduses puudujääke, näiteks andmekaitse ja meediasõltuvuse teemadel." Ta toob välja, et kaalul on laste arenguvõimalused, tervis ja demokraatiapädevus. On oluline, et lapsed ei oleks ainult passiivsed meediatarbijad, vaid oskaksid ka aktiivselt sisu luua ja kriitiliselt kahtluse alla seada.

Ülioluline on teadvustada, kui tähtis on varakult omandada digitaalse meedia kasutamise oskused. Samuti on vanematel kohustus jälgida oma laste meediakasutust ja suunata neid usaldusväärsetele allikatele. Ka haridussüsteemis tuleb teha parandusi, et ehitada üles tänapäeva vajadustele vastav usaldusväärne meediaharidus.

Uuring on osa Saksamaa Lastefondi järgmisel aastal ilmuvast "Lapse õiguste indeksist", mis uurib ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamist laste elu erinevates valdkondades. Meediahariduse tulemuste ja olulisuse kohta lisateabe saamiseks võite osaleda küsitluses aadressil www.dkhw.de/kinderrechte-index-aktuell/medienbildung lugeda.