Kohtuprotsess Aula” endise peatoimetaja vastu algab 2025. aasta septembris!

Kohtuprotsess Aula” endise peatoimetaja vastu algab 2025. aasta septembris!

15. septembril 2025 algab Grazi kriminaalasjade piirkonnakohtus kohtuprotsess paremäärmusliku ajakirja “Aula” endise peatoimetaja üle. Süüdistused põhinevad inimõigusorganisatsiooni 2018. aastal esitatud kaebusel SOS kaasinimene tutvustati. See süüdistab süüdistatavat natsionaalsotsialistide taasaktiveerimises ja osutab FPÖ juhtkonna aktiivsele toetusele ajakirja ajakirjandustööle.

Kostja töötas varem Grazis FPÖ ringkonnapoliitikuna. Tema aktiivse poliitilise karjääri aastatel, eriti Herbert Kickli juhtimisel, pani FPÖ õppeasutus “Aulasse” kuulutusi ka pärast antisemiitliku sisu teatavaks saamist. SOS Mitmenschi pressiesindaja Alexander Pollak kirjeldas eelseisvat kohtuprotsessi ülimalt plahvatusohtlikuna.

“Aula” sisu ja tugi

2018. aastal kohtusüsteemile esitatud 300-leheküljeline toimik dokumenteerib arvukalt näiteid antisemiitliku, neonatsliku ja rassistliku sisu kohta "Aulas". Selles on loetletud hoiatused "maailma judaiseerimise" ja "rassilise segunemise" kohta. Väljaanne kurameeris ka holokausti eitajaid ja laimas koonduslaagri ellujäänuid. “Aula” suleti lõpuks 2018. aasta juunis ja hilisem katse seda taaselustada kukkus 2019. aastal avalike protestide tõttu läbi.

Eelkõige aitasid ajakirja levikule reklaamidega kaasa FPÖ poliitikud nagu Manfred Haimbuchner, Harald Vilimsky ja Walter Rosenkranz. Norbert Hofer poseeris presidendikandidaadiks olemise ajal “Aula” reklaamfotodel, Udo Landbauer aga reklaamis natsilauludega lauluraamatut. Mario Kunasek esines korduvalt ka “Aulas”, vaatamata selle antisemiitlikule orientatsioonile.

Sotsiaalne kontekst

Saksamaa ja Austria poliitilist maastikku on viimastel aastatel iseloomustanud antisemiitlike vahejuhtumite sagenemine. Antisemitismivastaste uurimis- ja teabekeskuste föderaalse ühenduse (Rias) praeguse uuringu kohaselt dokumenteeriti aastatel 2019–2023 kokku 13 654 antisemiitlikku juhtumit, millest 2284 juhtumit pärinesid paremäärmuslastest. See teeb paremäärmuslusest antisemiitlike vahejuhtumite kõige sagedamini seotud poliitilise spektri.

Uuring näitab, et antisemiitlik mõtlemine ja paremäärmuslikud ideoloogiad saavad ühiskonnas üha enam kanda kinnitada. Äärmusliku vägivalla juhtumid ja rünnakud juudi institutsioonide vastu on murettekitavalt sagenenud. Nende juhtumite sagenemine on korrelatsioonis AfD poliitilise tegevusega, mis näitab solidaarsust Iisraeliga, kuid võimaldab samal ajal oma liikmete seas antisemiitlikke avaldusi.

Arutelu AfD võimaliku keelustamise üle, millel on väidetavalt sidemed paremäärmuslike võrgustikega, kogub hoogu. Bundestagi erakondadeülesed ettepanekud käsitlevad föderaalse konstitutsioonikohtu kontrolli parteide keelustamise üle.

Endise “Aula” peatoimetaja töölevõtmisega astutakse uus samm võitluses antisemiitlike ja paremäärmuslike tendentsidega. Järgmiste kuude arenguid tuleb seetõttu äärmiselt kriitiliselt jälgida.