Pakistan nimetas Trumpi Nobeli rahupreemia kandidaadiks suurepärase valitsemise eest

Pakistan nimetas Trumpi Nobeli rahupreemia kandidaadiks suurepärase valitsemise eest

Pakistan esitas ametlikult Nobeli rahupreemia kandidaadiks USA presidendi Donald Trumpi. See tuleneb tema "otsustavast diplomaatilisest sekkumisest" pärast vägivalla tõusu India ja Pakistani vahel sel aastal.

Trumpi diplomaatiliste pingutuste hindamine

Pakistani valitsus kiitis Trumpi tema "pöördelise juhirolli" eest mais, kui mitu päeva kestnud piiriülesed rünnakud tähistasid kahe tuumarelvaga relvastatud riigi halvimat võitlust alates 1971. aastast. Need konfliktid nõudsid arvukalt inimelusid ja õhutasid hirmu uue sõja ees.

Mõned sammud deeskaleerimiseks

8. mail leppisid Islamabad ja New Delhi kokku USA vahendatud relvarahu, samal ajal kui viimane rünnak tabas vaidlusalust Kashmiri territooriumi, mille üle mõlemad riigid nõuavad täielikku suveräänsust.

Strateegiline ettenägelikkus ja riiklus

"Kõrgenenud piirkondliku segaduse hetkel näitas president Trump märkimisväärset strateegilist ettenägelikkust ja eeskujulikku riiklust tugevate diplomaatiliste suhete kaudu mõlema riigiga," seisis Pakistani valitsuse laupäevases avalduses. USA president aitas "vältida laiemat konflikti kahe tuumarelvariigi vahel, millel oleks olnud katastroofilised tagajärjed miljonitele inimestele piirkonnas ja kaugemalgi", lisati avalduses. "See sekkumine annab tunnistust tema rollist tõelise rahuvalvajana ja pühendumusele konfliktide lahendamisel dialoogi kaudu."

Erinevad vaated relvarahule

India ja Pakistani ametnikud teatasid tol ajal vastuolulistest aruannetest selle kohta, kuidas relvarahu kokkulepe sündis. Kui Islamabad kiitis Valge Maja seotust, siis New Delhi pisendas seda ja püüdis esitleda kokkulepet oma võiduna, öeldes, et naabrid tegid "otseselt" koostööd relvarahu osas.

Nobeli preemia määramise ja valimise protsess

Valitsused, organisatsioonid ja üksikisikud võivad Nobeli rahupreemia kandidaadiks esitada iga elava inimese või aktiivse organisatsiooni. Võitja otsustab igal aastal Norra Nobeli komitee.

Trump kui ülemaailmne rahuvalvaja

Trump on kogu oma ametiaja jooksul püüdnud kujutada end ülemaailmse rahuvalvajana. Enne tagasivalimist kritiseeris vabariiklane teravalt oma eelkäija Joe Bideni ebaõnnestunud katseid jõuda läbirääkimistel Gaza vägivaldsete kokkupõrgete lõpp-punkti üle pärast Hamasi 7. oktoobril 2023 rünnakuid ja Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse aasta varem.

Praegune konfliktiolukord Lähis-Idas

Vahepeal on Lähis-Idas käärimas uus konflikt pärast seda, kui Iisrael korraldas 13. juunil Iraanile ulatuslikud õhurünnakud, mis ajendasid Teherani vasturünnakuid – konflikt, mis on juba toonud kaasa märkimisväärseid inimohvreid.

Iraani riigitelevisiooni IRIB andmetel on Iraanis hukkunud üle 400 inimese, Iisraeli valitsuse teatel on Iisraelis hukkunud vähemalt 24 inimest. Iisraeli sõnul olid löögid suunatud tuumarajatiste ja kõrgete sõjaväeametnike vastu, kellest mitmed said surma. Teheran vastas drooni- ja raketirünnakutega, mis tungisid sügavale Põhja- ja Lõuna-Iisraeli.

USA ja diplomaatilised jõupingutused

Sel nädalal seadis Trump enda kehtestatud kahenädalase tähtaja otsuse tegemiseks USA sõjalise osaluse kohta Iraanis. Pärast kohtumist kõrge EL-i ametniku ning Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa välisministritega Genfis ütles Iraani välisminister, et tema riik ei soovi Iisraeli rünnaku ajal USA-ga läbirääkimisi uuesti alustada.

Reedel rõhutas Trump oma diplomaatilisi edusamme Lähis-Idas ja mujal, soovitades samas, et ta ei saa nende eest tunnustust. "Ma ei saa India ja Pakistani vahelise sõja lõpetamise eest Nobeli rahupreemiat," kirjutas ta omale Tõde Sotsiaalne platvorm. "Ma ei saa Nobeli rahuauhinda ükskõik mida ma teen, sealhulgas Venemaa/Ukraina ja Iisrael/Iraan, olenemata sellest, millised on tulemused."