Pensionärid lahkuvad tühjade kätega: Kuhu jääb 3000 euro suurune inflatsiooniboonus?

Pensionärid lahkuvad tühjade kätega: Kuhu jääb 3000 euro suurune inflatsiooniboonus?

Föderaalvalitsus tegi vastuolulise otsuse: kui tööandjad võivad oma töötajatele määrata kuni 3000 euro suuruse maksu- ja tollimaksuvaba inflatsioonihüvitise lisatasu, siis pensionäridele see esialgu võimalik ei ole. Sellised ühendused nagu VdK nõuavad tuliselt samasugust preemiat vanematele põlvkondadele, kuid valitsus ei näe praegu vajadust tegutsemiseks. 2023. aasta 26. mai pöördumine, millega taheti nõuda pensionäridele lisatasu, on veel uurimisel.

VdK president Verena Bentele kritiseerib otsust teravalt ja hoiatab, et pensionärid kaotavad üha enam ostujõudu. “Tegelikult on neil ostukorvi järjest vähem,” selgitab ta, rõhutades, et paljud väikese pensioniga ei suuda endale toitu, energiat ja ravimeid lubada. VdK nõue on selge: pensionärid peaksid saama samaväärset inflatsioonipreemiat kui föderaalpensionärid.

Miks saavad pensionärid inflatsioonipreemiat?

Pensionäride inflatsioonipreemia aluseks on avaliku teenistuse kollektiivleping (TVöD), mis otsustati aastal 2023. See leping kehtib ka föderaalpalkade ja föderaalpensionide kohta, mille hulka kuuluvad ka pensionid. Kohandamise seaduseelnõu avaldati 2023. aasta juunis ja Liidupäev võttis selle vastu 16. novembril 2023. Boonust on välja makstud järk-järgult alates 2023. aasta juunist ja see varieerub olenevalt liitriigist kuni 2024. aasta lõpuni.

Pensionäride inflatsioonipreemia suurus sõltub pensionimäärast, mis põhineb staažil. See määr võib olla kuni 71,75 protsenti, miinimummäär on 35 protsenti. VdK hinnangul võiks pensionile jäänud riigiteenistujate inflatsioonipreemia jääda 1050 ja 2152,50 euro vahele. Keskmine vanaduspensioni määr oli 1. jaanuaril 2022 67,2 protsenti, mis tähendaks pensionäridele umbes 2016 euro suurust keskmist preemiat. VdK nõuab, et pensionärid saaksid ka võrreldava lisatasu.

Kantsler Olaf Scholz on nõudmisi juba kommenteerinud ja juhtinud tähelepanu tohututele kuludele. Kuna Saksamaal on umbes 21 miljonit pensionäri, koormaks 3000-eurone lisatasu inimese kohta riigikassat 63 miljardi euroga. Scholz kirjeldas seda kui "üsna suurt rahasummat".